Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil andis eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ülevaate majandusprognoosist ja riigi rahanduse seisust.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et Eesti riigi rahanduse juhtimisel on pikka aega lähtutud tasakaalus eelarve põhimõttest. See on kirjas riigieelarve seaduses eelarvereeglina struktuurse positsiooni mõistes. „ Mullune riigieelarve oli esimene, mis koostati aasta varem täiendatud riigieelarve seaduse järgi, mille kohaselt võib kavandada ka valitsussektori struktuurset puudujääki. See võib ulatuda 0,5 protsendini SKPst, kui varem on kogutud sama suur ülejääk,“ ütles Kokk. Ta viitas eelarvenõukogu esitatud andmetele, et mullu kujunes tegelik puudujääk aga kavandatust suuremaks ja moodustas nominaalselt 0,6 protsenti SKPst ja on rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosist lähtudes 1,5 protsenti SKPst.

„Eelarvenõukogu soovitused annavad suuna, mida tuleb võtta arvesse riigi eelarvestrateegias, et tagada riigi rahanduse hea käekäik,“ ütles Kokk. Ta viitas eelarvenõukogu seisukohale, mille järgi Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos kirjeldab usaldusväärselt majanduse olukorda.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul peaks eelarve koostamisel avama just kulusid detailsemalt. „Analüüsides eelarve ülesehitust, siis on maksulaekumised kirjeldatud detailselt, samal ajal on kulude pool esitatud väga üldistatult. Seda oleks vaja teha detailsemalt,“ ütles Lauri. Ta toonitas, et headel aegadel peab eelarve olema ülejäägis. „Nüüd oleme seisus, kus halvenevas majandusolukorras peame hakkama kulusid piirama, et täita riigieelarve seadust,“ selgitas Lauri. Ta lisas, et vigade parandamist tuleb alustada kohe, et mitte siduda valitsuse käsi eelarve koostamisel pikemaks ajaks.

Rahanduskomisjonis täna arutatud teema on aktuaalne seoses riigi eelarvestrateegia eesseisva koostamisega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]