Riigikogu rahanduskomisjon arutas tänasel istungil tuleva aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekuid.

Riigikogu fraktsioonid esitasid 17 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas omalt poolt kaks muudatusettepanekut, milles korrigeeritakse eelarvet valdkonnaalade siseselt.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon vaatas läbi ka ettepanekud regionaalsete investeeringute kohta ja korrigeeris vahendite eraldamise loetelu. „Komisjon leidis, et mitut regionaalse investeeringu ettepanekut ei saa toetada nende sisu vastuvõtmatuse tõttu ja otsustas need nimekirjast välja arvata,“ ütles Kokk. Ta täpsustas, et need olid toetused MTÜ Pamjatile ja MPEÕK Jõhvi Jumalailmumise kogudusele.

„Komisjonile laekunud ettepanekute kaudu soovitakse regionaalsete investeeringute vahendeid eraldada kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, Vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele,“ selgitas Kokk.

Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele raha eraldamise eeltingimuseks regionaalseteks investeeringuteks on, et need peavad olema tegutsenud vähemalt teist aastat ja ühingul peab olema esitatud eelmise aasta majandusaruanne.

Rahanduskomisjon arutas põhjalikult ka valitsuse ettepanekuid valdkondade vaheliste investeeringute ümbersuunamisega seotud küsimusi. Põhjalik arutelu oli seotud Siseministeeriumi eelarves ettenähtud investeeringute kohta. Komisjon soovis saada täiendavaid selgitusi.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi sõnul on regionaalsed investeeringud küll põhimõtteliselt vajalikud, aga neid tuleks teha omavalitsuste tulubaasi suurendamise kaudu.

„Kõige rohkem tekitas küsimusi valitsuselt tulnud muudatusettepanek, kus eelarvesse olid tekkinud tabelid, mis seotud sotsiaaldemokraatide juhitavate ministeeriumidega. Need rahad on võetud Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eelarvetest ja jagatud sotside ettepanekul omavalitsustele ja organisatsioonidele, kus toimetavad just sotsiaaldemokraatide esindajad. Jäi üles küsimus, kas valitsus ja peaminister selliseid ettepanekuid toetavad. Loodame saada vastused esmaspäevaks,“ ütles Aab.

Rahanduskomisjon jätkab muudatusettepanekute käsitlemist eelseisval esmaspäeval toimuval komisjoni istungil.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on kavandatud tulude maht 15,58 miljardit ja kulude maht 16,81 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kolmas lugemine on kavandatud Riigikogu 7. detsembri istungile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]