Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon arutas tänasel istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid, nende sisu ja pakutud katteallikaid.

Rahanduskomisjonile laekus 44 muudatusettepanekut. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi 10, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19, Riigikogu liikmed ja rahanduskomisjon tegid kokku 15 ettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et muudatusettepanekute läbivaatamisel lähtuti eelarve katteallikatest, võimalustest viia sisse muudatused ja võimekusest esitatud soove täita pingelises majanduslikus olukorras. “Muudatuste arutamisel püüame otsida kompromisse, et leida menetluse käigus optimaalne lahendus,“ ütles Kokk. Ta lisas, et esitatud muudatusettepanekute läbivaatamisel võtame arvesse, et katteallikateks pakutud lahendused ei muudaks eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Koka hinnangul on esitatud muudatusettepanekute hulgas mitmeid tähelepanu väärivaid ettepanekuid ning rahanduskomisjon soovib teha samuti oma muudatusettepanekud. Tema sõnul hääletab rahanduskomisjon muudatusettepanekute üle järgmisel nädalal.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri rõhutas, et kõige olulisem on see, et eelarvepuudujääk järgmisel aastal ei kasvaks ehk et liigutaks struktuurse tasakaalu suunas. Ta toonitas, et vaja leida kokkuhoiukohti avalikus sektoris nii nagu seda teeb erasektor. „Reformierakond peab oluliseks keskmise pensioni vabastamist tulumaksust aga ka kohalike omavalitsuste otsustusvõimaluste laiendamist suurendades tasandusfondi ja toetusfondi mahtusid ja vähendades keskvalitsuse otsustussuva.” Loomulikult võiks rohkem tähelepanu pöörata kohtadele, kus kriis on kõige valusamalt tunda andnud – meditsiinis, hariduses ja turismisektoris – aga näiteks ka laste ja noorte psühholoogiline tugi vajab suuremat rahastamist.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kohaselt on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKPst.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside