Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel videoistungil Eesti Panga möödunud aasta aruannet ja panganduse olukorda seoses koroonakriisi mõjuga

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et koroonakriis tõi kaasa järsu muutuse laenuturul ning probleemsete laenude osakaal suureneb. „Eesti Panga hinnangu kohaselt  võib see sügiseks kerkida 13 protsendini pankade laenuportfellist. Probleem on kahepoolne, mis puudutab nii panku kui ka laenuvõtjaid. Olukorra lahendus peitub mõistlikus ja paindlikkus tegutsemises,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kindlustunnet annab Eesti Panga äsjane finantsstabiilsuse ülevaade, mille kohaselt on meie panganduses piisavalt vahendeid, mis aitavad hoida olukorda kontrolli all ka siis, kui piirangud kehtivad veel pikemat aega.

Koka sõnul on tähtis maandada finantssektori riskid seoses sellega, et ettevõtete ja eraisikute suutlikkus laene tagasi maksta on langenud. Kuigi Eesti pankade laenukahjumid võivad kasvada järsult, siis peaksid nad ikkagi kaaluma oma reservkapitali kaudu maksepuhkuste andmist, pakkuma uusi laene ja leidma võimalusi laenukahjumite talumiseks. „Tahan tänada Eestis tegutsevaid pankasid, kes on andnud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele juba eriolukorra algusest alates lihtsustatud korras maksepuhkusi, ilma laenutingimusi muutmata ja reeglina teenustasuta. Pankade paindlik suhtumine aitab kindlasti kaasa Eesti majanduse ja majapidamiste ootamatust kriisist väljumisele ja sujuvale taastumisele,“ rõhutas Kokk. 

Rahanduskomisjoni liikme Andres Suti hinnangul lisab kindlustunnet asjaolu, et Eesti Pank ja euroala keskpangad hoiavad pankade rahastamistingimused soodsana. „Pankadele odava raha pakkumine aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks ligipääs soodsale laenurahale.”

Sutt lisas, et ettevõtete keerulisest finantsolukorda aitab leevendada ka abipaketi võimaluste ärakasutamine.  „Kredexi kaudu pakutavad käendused on kõige mõjusam meede maksumaksja raha eest leevendamaks ettevõtete probleeme laenumaksete tasumisel ja pangalaenu saamisel, et äritegevusele uuesti jalad alla saada. Et meede ka praktikas töötaks, on oluline, et Kredexi ja pankade koostöö toimiks ning vajadusel mugandataks Keredexi meetmeid vastavalt turuolukorrale,“ ütles Sutt. “Eesti Pangal on kohustus ja kompetents valitsusele ning avalikkusele majandusalase nõu pakkkumisel. Kriisi ajal on eriti oluline, et pank täidaks seda nõuandja rolli asjatundlikult ja põhjalikult,” rõhutas Sutt.

Keskpanga informatsiooni kohaselt on alates maikuust Eesti Pank viinud kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri ühe protsendi tasemelt null protsendini. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Eestis tegutsevad pangad on kinnitanud, et vähemalt sügiseni on peatatud dividendide maksmine, kuna see vähendaks nende võimet tulla toime laenukahjudega. Kuivõrd praeguses kriisis on riskid kasvanud kõigi finantssektori osaliste jaoks, peaksid vastutustundlikult käituma ka hoiu-laenuühistute ja teiste laenuandjate omanikud.

Rahanduskomisjoni videoistungil osales ja andis selgitusi Eesti Panga president Madis Müller.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]