Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel kohtumisel Eesti Panga esindajatega käsitleti euroala ja Eesti majanduse olukorda, pensionreformi ja Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu.

Eesti Panga hinnangul euroala majanduskasv aeglustub, mistõttu kindlustunne tuleviku suhtes enamikus sektorites väheneb. Eesti majandus on väike ja avatud ning mõjutatud tugevasti välisnõudlusest. Eesti eksportijad tunnetavad välisturgude jahenemist ja konkurentsivõime langust.

Eesti Panga seiskohalt tagab eelarvereeglitest kinnipidamine eelarvedistsipliini usaldusväärsuse. Oodatust suurem puudujääk 2018. aastal on võimaldanud reegleid rikkumata kavandada struktuurseid puudujääke ka 2019. ja 2020. aastal.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et riigieelarve seis on hea, laenukoormus on Euroopa Liidu väikseim. Senise riigieelarve puudujäägi vähendamine on kavandatud ja see toimub pideva vähenemise suunal. „Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki,“ ütles Kokk. Ta lisas, et majanduslanguse tingimustes on Eestil võimalik võtta vajadusel laenu, sest riigi võlakoormus on madal.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri rõhutas toetudes nii Eesti Panga kui ka eelarvenõukogu seisukohtadele, et struktuurne tasakaal tuleks taastada jõulisema sammuga. „Just eelarvereeglite järgimine tagab, et headel aegadel kogutakse rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik kasutada majanduse raskematel aegadel,“ märkis Lauri.

Eesti Pank juhtis ka tähelepanu, et kavandatavad muudatused pensionisüsteemis tähendavad suuremat survet tulevikus makse tõsta. Põhjendusena toodi, et teine ja kolmas pensionisammas on eriti kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv on osutub väiksemaks või pensioniiga ei tõuse prognoositud tempos. Kui anda inimestele võimalus pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutada, suureneb tulevikus vanemaealiste vaesusrisk. Eesti Panga hinnangul teeb pensionisäästude kulutamine majanduse heitlikuks.

Kokk märkis, et pensionisüsteemi käsitleva eelnõu menetlemisel on kavas arutlustesse kaasata kõik huvitatud osapoolte esindajad.

Rahanduskomisjoni istungil tegid ülevaate Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]