Riigikogu rahanduskomisjon arutas tänasel istungil koos huvigruppidega maksualaste eelnõudega kavandatavaid muudatusi ja nende mõju riigi rahandusele.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et maksualaste seaduste muudatuste peamine eesmärk on liikuda riigieelarve struktuurse tasakaalu suunas riigi tulude suurendamise kaudu.

„Kohtumine huvigruppidega annab võimaluse saada ülevaade asjaosaliste seisukohtadest kavandatud muudatuste kohta, avada debatt ja anda võimalus ettepanekute tegemiseks,“ märkis Akkermann. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et riigi eelarvepositsiooni parandamine nõuab keerulises olukorras kiiret tegutsemist.

Akkermann ütles, et eelnõudes ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele. „Maksusoodustuste lõpetamisega vabanevate vahendite arvel on riigil võimalik toetada inimesi tõhusamalt,“ ütles Akkermann.

Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab juhtis tähelepanu asjaolule, et maksualaste seaduste muudatuste kohta puudub mõjuanalüüs. „Kuid ilma põhjaliku aruteluta, laiapindse kaasamiseta ja mõju analüüsita ei saa tormates edasi minna. Kõike seda oleks pidanud tegema juba enne eelnõude menetlusse andmist,“ ütles Aab. Ta toonitas, et maksumuudatustega peab vältima regionaalse ebavõrdsuse suurendamist. „Näiteks, see võib kohalike omavalitsuste eelarvetes kaasa tuua lisakulu 16-24 miljonit, riigiasutustele üle 60 miljoni,“ märkis Aab.

Kohtumisel käsitleti alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus eelnõu, käibemaksuseaduse seaduse eelnõu ja  tulumaksuseaduse eelnõu.

Eelnõu näeb ette tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid järgmisel järgmise kolme aasta jooksul 5% aastas. Eesmärk on mõjutada kõnealuste toodete kättesaadavust ja suurendada aktsiisitulu.

Jäetakse ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta. Muudatus toetab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime säilimist, sest eriotstarbelist diislikütust maksustataks Euroopa Liidus lubatud aktsiisi alammäära tasemel.

Käibemaksuseaduse muudatustega kavandatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks. Muudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed käibemaksuerisused, kuna need pole sihitud neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

Tulumaksuseaduses kaotatakse eelnõuga 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. 2025. aastast tõstetakse senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%line täiendav tulumaks. Niisamuti kaotatakse 2025. aastast regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Akkermann selgitas, et kohtumisel esitatud seisukohad aitavad paremini kujundada rahanduskomisjoni otsuseid muudatusettepanekute üle otsustamisel. Muudatuste ettepanekute esitamise tähtaeg maksualastele eelnõudele on 31. mail.

Rahanduskomisjoni istungil osalesid Eesti Pangaliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Õlletootjate Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Õliühingu, FinanceEstonia ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad, samuti maksuseaduste muudatustega seotud teiste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]