Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni ja eelarvenõukogu tänasel kohtumisel oli tähelepanu keskmes majandusprognoos ja eelarvereeglite täitmine.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tõi eelarvenõukogu välja praegust majanduslikku olukorda mõjutavad tegurid, millel on oluline mõju riigieelarvele.

„Kohtumisel tõdesime, et Eesti majanduse olukord on jätkuvalt hea ja riigi laenukoormus on Euroopa madalaim. Kuid samas on näha  mõningast majanduskonjunktuuri jahenemist,“ ütles Kokk.

Kohtumisel tõdeti, et Euroopa Liidu seisukohalt tuleks eelarvereeglite puhul rohkem arvestada riigi laenukoormust, et võimalikul majanduslanguse perioodil saaks majanduse turgutamiseks vajadusel laenu võtta.

Koka sõnul viidati kohtumisel asjaolule, et Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv 2020. aastal 2,2 protsendini. Kevadega võrreldes on lähiaastate majanduskasvu ootusi hinnatud allapoole, kuna väliskeskkond võib kujuneda oodatust nõrgemaks. Eelarvenõukogu hinnangul toimib sellest hoolimata Eesti majandus lähiaastatel endiselt ülalpool oma potentsiaalset taset. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine prognoos kooskõlas muutustega Eesti majanduses ja prognoosi koostamisel valitud eeldustega. Eelarvenõukogu arvates on aga oht, et geopoliitiliste ja väliskaubanduspingete mõju kujuneb arvatust suuremaks ja see võib kaasa tuua prognoositust aeglasema majanduskasvu.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri viitas tööjõuturu prognoosile, mille kohta oli ka eelarvenõukogul küsimusi. „Tundub, et majandusprognoos ei kõla päris loogiliselt kokku, kui majandusolude jahtumisel prognoositakse hõive püsimist kõrgtasemel ja samas palgakasvu olulist aeglustumist,“ ütles Lauri.

Eelarvenõukogu soovitab, et tulevased prognoosid käsitleksid põhjalikumalt ajutise ja renditööjõu mõju Eesti tööturule, sh tööpuuduse ja hõivemääradele ning palgakasvule.

Eelarvenõukogu märkis eelarvereeglite täitmisega seoses, et 2018. aasta puudujääk osutus lubatust suuremaks, siis nõuab eelarvetasakaalu reegel, et struktuurne eelarvepositsioon paraneks vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra aastas kuni tasakaal on uuesti saavutatud. Eelarvenõukogu hinnangu kohaselt ei olnud kevadise prognoosi järgi 2019. aastaks nõutud parandamise samm veel tagatud. Soovitused on viia eelarve struktuursesse tasakaalu kiirendatud korras.

Kohtumisel tõdeti, et Rahandusministeeriumi on suvine majandusprognoos on üldjoontes kooskõlas, kuna näiteks just tööturuga olid küsimused ja tööturg on väga oluline osa prognoosist.

Eelarvenõukogu hinnangul on aga seekord rohkem selliseid riske, mis võivad majanduskasvu aeglustada.

Komisjoni istungil osales eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside