Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahanduskomisjon arutas koos eelarvenõukoguga riigi rahanduslikku olukorda ja eelarve puudujäägi vähendamist tulenevalt rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelarvenõukogu peab puudujäägi vähendamist põhjendatuks. „Eesti riigivõlg on rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi kiiresti kasvamas ning seetõttu soovitab eelarvenõukogu valitsusel seada tulevaks aastaks eesmärgiks, et puudujääk ei ületaks kolme protsenti SKP-st, milleks tulebki kohe astuda jõulised sammud eelarvepositsiooni parandamiseks,“ selgitas Akkermann.

Eelarvenõukogu seisukohalt jääb mullust aastat iseloomustama väga kiire hinnatõus, mille toel kujunes eelarvepuudujääk oodatust väiksemaks. Maksutulu laekus hästi ja lisaeelarve kulud ei osutunud nii suureks. Samas tuleb tõdeda, et majanduskeskkond kujunes teisel poolaastal siiski oodatust nõrgemaks. 

Komisjoni istungil toodi välja, et eelarvepositsiooni paranemine 2022. aastal oli vaid lühiajaline ja mõjutatud teguritest, mis ei kandu üle järgnevatesse aastatesse. Tõdeti, et kiirest hinnatõusust tingitud kulusurve avaldub peamiselt 2023. aastast, kui indekseerimise ja valitsuse meetmete najal eelarvepuudujääk taas järsult suureneb.

Eelarvenõukogu selgituste kohaselt on eelmisel sügisel koostatud prognoosiga võrreldes halvenenud nii Eesti majanduse kui ka riigirahanduse väljavaade. Eelarvenõukogu hinnangul on majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus endiselt väga suur, mistõttu võivad prognoosivead osutuda tavapärasest suuremaks.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi sõnul on objektiivsed põhjused, miks majanduskasv läks suurde langusesse. „Peame tõdema, et põhjus, miks majandus kõvasti pihta sai on seotud suure hinnatõusu ja sellega kaasnenud mõjuga,“ ütles Aab.

Eelarvenõukogu tõi esile rahandusministeeriumi kevadprognoosi, mille järgi moodustab Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk nii sel kui ka järgmistel aastatel vähemalt neli protsenti SKPst, mis on varasemate hinnangutega võrreldes selgelt suurem.

Hinnanguliselt oleks tuleva aasta eelarvepositsiooni parandamist vaja ligikaudu poole miljardi euro võrra ehk eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 1,2 miljardit eurot.

Eelarvenõukogu seisukohalt võiks valitsus eelarvepuudujäägi vähendamiseks kavandatavaid samme koos nende hinnangulise eelarvemõjuga kirjeldada juba aprilli lõpuks valmivas stabiilsusprogrammis, kui kavandatavad maksumuudatused ja kuluotsused on selleks ajaks piisava detailsusega teada.

Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber.

Eesti Panga seaduse alusel moodustatud eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, samuti eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.  

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside