Rahanduskomisjon arutab koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu
Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustati koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutamist.
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kavas arutada mitmel istungil riigieelarvet ministeeriumide valitsemisalade kaupa.
„Soovime ministritelt teavet tegevuspõhise ülesehitusega eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta ning missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõta,“ ütles Kokk.
„Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ toonitas Kokk. Ta rõhutas, et tuleva aasta riigieelarve menetluse käigus pöörame erilist tähelepanu varasematel aastatel riigieelarves esile tulnud vigade vältimisele.
Kokk toonitas, et eelarve eesmärk on tagada ühiskonna ülesaamine kõrgest inflatsioonist, sotsiaalse kindlustunde loomine ning majanduse tugevdamine.
Kokk tõi esile eelarves mitmed sotsiaalse kindlustunde tagamisega seotud meetmed. Kodutarbijatele on mõeldud mitmed toetused nagu universaalteenuse valimise võimalus alates käesoleva aasta 1. oktoobrist, millele lisanduvad oktoobrist märtsini kodusooja-, elektri- ja gaasiarvetele automaatne toetus 50 eurot MWh kohta. Elektrituru reformi universaalteenus laieneb ka mikro- ja väikeettevõtetele ning MTÜ-dele. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot MWh hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.
„Perehüvitiste reform tuleb täies mahus,“ rõhutas Kokk. Ta selgitas, et esimese ja teise lapse toetused tõusevad 80 eurole. Lasterikka pere toetus 600 eurole. Lasterikka pere toetus ning selle maksmise lõppemine muutub sujuvaks. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni kuus.
Õpetaja palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 euroni ning eestikeelsele haridusele üleminek algab täiendava rahastuse toel. Kõrghariduse rahastamine tõuseb alates 2023. aastast 15% aastas. Palgatõus – õpetajate, politsei, päästjate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate puhul kasvab palgafond vähemalt 15%. Järgmise aasta juulist vähenevad Eesti perede kulud hooldekodu tasumisel 4000- 5000 euro võrra aastas. Eelarve panustab rohkem koduhooldusesse, et eakad saaksid oma kodus elada võimalikult kaua, kuid vajadusel saavad nad koha hooldekodus.Kokk märkis, et valitsus on järgmise aasta riigieelarves keskendunud Eesti julgeoleku kindlustamisele. Kaitsekulutustes on ette nähtud keskmaa õhutõrje ning alustatakse selle hankega. Küberturvalisusele eraldatakse täiendavad 30 miljonit eurot. See tähendab, et 2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja lahendada probleemid, mis on seotud kõrge inflatsiooniga, elektri- ja gaasihinna järsu tõusu leevendamisega.
„Muret teeb asjaolu, et kohalikele omavalitustele eraldatud tulubaas ja energiahindade leevendamise toetus ei kata hinnatõuse ega ka hangete kallinemist. Lasteaedade, koolide, rahvamajade ja hooldekodude normaalne toimimine kütteperioodil on ohus. Samuti pole antud lisaraha lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks. Kui viimastel aastatel eri valdkondade, asutuste ja piirkondade palgaerinevused on vähenenud, siis järgmistel aastatel hakkavad palgakäärid taas suurenema,“ ütles Aab. Ta viitas ka asjaolule, et kohalike omavalitsuste laenukoormus on tõusuteel, mis toob kaasa investeeringute languse. Nii riigi kui omavalitsuste investeeringute taseme hoidmine on väga oluline, et leevendada eesootavat majanduslangust.
Aabi sõnul peaks panustama rohkem taristusse ning suurendama omavalitsuste tulubaasi. „Järgmise aasta riigieelarves puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused, suur küsimärk on ka riigitulude prognoosi täitumine nelja aasta perspektiivis. Alates 2025. aastast on suures miinuses Haigekassa eelarve, mis tähendab arstiabi kättesaadavuse järsku langust“ nentis Aab.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal. Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal.
2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil.
2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tänasel arutelul osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, maaeluminister Urmas Kruuse, välisminister Urmas Reinsalu ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) Riigikogu täiskogu istungile 17. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]