Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve eelnõu menetlemist
Riigikogu rahanduskomisjon alustas tänasel istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu ja kavandas menetluse ajakava. Esimene lugemine on 7. oktoobril, teine lugemine 12. novembril ja kolmas lugemine 10. detsembril.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on kavas arutada komisjoni järgmise nädala mitmel istungil riigieelarvet valitsemisalade kaupa.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet tegevuspõhises eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann.
2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Investeeringutena näeb valitsus ette 276,8 miljonit eurot maanteetaristusse, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust ning 684,2 miljonit raudteesse, et muuhulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Koos maksumuudatustega tõuseb õpetajate keskmise palga teenijate netotulu 319 euro võrra kuus ehk 3828 euro võrra aastas. Samades valdkondades rakenduvad aga ka varasemad tegevuskulude kärped – haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub 2026. aastal 94 miljoni euroni, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.
Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse 2026. aastal palgatõusudeks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu. Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot.
Mootorsõidukimaksu soodustus laste järgi ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni (tõus 20 eurot), pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungile 7. oktoobril.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
