Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas valimisea langetamist kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale ning saatis vastava eelnõu järgmisel nädalal Riigikogu istungile esimesele lugemisele.

41 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks (703 SE) eesmärgiks on läbi valimisea alandamise kaasata noori senisest enam kohaliku elu küsimuste üle kaasa rääkima ja otsustama. Valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist ning eelnõu algatajad näevad ette, et seadusemuudatuse elluviimiseks peavad selle heaks kiitma Riigikogu kaks järjestikust koosseisu.

Põhiseaduskomisjoni esimees ja eelnõu üks algataja Rait Maruste märkis, et teatavasti saavad kohaliku omavalitsuse valimistel osaleda ka mittekodanikud. „Lisaks üldisele noorte suuremale kaasamisele avaliku elu asjade otsustamisele on eelnõu heaks küljeks veel ka see, et ta annaks mittekodanikest noortele suurema võimaluse Eesti elus osalemiseks ning oleks seeläbi oluliseks lisateguriks ühiskonna edasisel lõimumisel,“ lisa ta.

Eelnõu algatajad märgivad eelnõu seletuskirjas, et Eesti ühiskond järjest vananeb, mistõttu vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning üha eakamad langetavad otsuseid ka noorte elu puudutavates küsimustes. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.

Eestis on 16–18-aastaseid noori umbes 24 000. Kui neist tuleks valima ligi 60 %, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist.

Muudatus võiks eelnõu seletuskirja kohaselt tuua kaasa noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – näiteks koolivõrgu, spordirajatiste, vaba aja kohtade ja rajatiste kohta.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm ütles komisjoni istungil, et ei pea õigeks põhiseaduse muutmist valimisea alandamiseks. „Pigem võiks ära kasutada ka tänases seadusandluses ette nähtud noortevolikogusid ja kaasata neid senisest enam kohalike omavalitsuste volikogude töösse ning sel moel noori enam otsustamisse ja ühiskondlikku ellu kaasata,“ lausus ta.

Kui eelnõu järgmisel nädalal Riigikogu istungil läbib esimese lugemise, siis peaks selle teine lugemine tulema esialgse plaani kohaselt detsembris ja kolmas lugemine ehk lõpphääletus jaanuaris. Uus Riigikogu koosseis saaks selle tuleval aastal heaks kiita ning järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal saaksid juba oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.