Põhiseaduskomisjon toetab Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevuse laiendamist
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuse laiendamist, mis näeb ette liikmesriikide ülemkohtute võimaluse küsida Strasbourgi kohtult nõuandvaid arvamusi, kui neil tekib siseriiklike kohtuasjade menetlemise küsimusi konventsiooni või selle protokollide tõlgendamise või kohaldamise kohta.
Taotlusi asub menetlema inimõiguste kohtu 17-liikmeline suurkoda, kes kaasab töösse ka taotluse esitanud kohtu kohtuniku. Sündivad nõuandvad arvamused ei ole riikide kohtutele siduvad, seetõttu otsustab taotluse esitanud kohus ise, milline on arvamuse mõju riigisisesele kohtumenetlusele.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul seisneb protokolli peamine mõte selles, et kui liikmesriigi kohus on oma otsuses inimõiguste kohtu arvamust järginud, siis on vähetõenäoline, et kohtuasja osalised hiljem inimõiguste kohtusse pöörduvad või et inimõiguste kohus samas asjas inimõiguste rikkumise tuvastab.
„Ilmselt muutub konventsiooni kohaldamispraktika riigiti ühtlasemaks. Samas tuleb arvestada, headest taotlustest lähtuv võimalus võib oluliselt pikendada menetluse koguaega, lisaks on sel võimalusel ka teatud määral riikide kõrgemate kohtute suveräänsust riivav element,“ ütles Maruste.
Protokolli alusel antud nõuandvatel arvamustel ei ole otsest mõju hilisematele kaebustele, kuid need moodustavad osa kohtu praktikast ja nende mõju on sarnane kohtu sisulistes otsustes toodud tõlgendustega.
Protokolliga liitumine on konventsiooniosalistele riikidele vabatahtlik ning jõustub siis, kui sellega on liitunud vähemalt 10 riiki. Hetkel on alles möödunud nädalal allkirjastamiseks avanenud lisaprotokolliga liitunud seitse riiki.