Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata teisele lugemisele valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (354 SE), mille eesmärk on täpsustada varjupaigataotlusega seotud regulatsioone. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on viia eelnõu teisele lugemisele 22. mail ja  eelnõu teine lugemine lõpetada.

„Selle eelnõu eesmärk on viia Eesti varjupaigataotlemist puudutav regulatsioon paremini kooskõlla Eesti rahvusvaheliste paguluse alaste kohustuste ja -praktikaga, ennekõike selleks, et paremini kaitsta varjupaigataotlejate õigusi ja tagada selle valdkonna sihipärane toimimine,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Maruste sõnul algatas põhiseaduskomisjon peale mitmeid arutelusid erinevate osapooltega eelnõule omalt poolt kolm muudatust, mis varjupaigataotlejate õigusi silmas pidades täpsustavad kinnipidamise aluseid ja korraldust. Tehtud muudatuse kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada vaid seaduses sätestatud alusel ning kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik muul viisil tõhusalt kohaldada ja see on vältimatult vajalik.

„Varjupaiga taotleja, kui ta on käitunud asjakohaselt,  ei ole õiguserikkuja, veel vähem kurjategija, ja talle ei saa automaatselt rakendada kurjategijatele ettenähtud kinnipidamist. Küll aga võib kinnipidamine olla põhjendatud varjupaiga taotlemise asjaolude väljaselgitamiseks ning see kõik võtab aega,“ selgitas Maruste.

Põhiseaduskomisjoni poolt tehtud muudatused näevad ette ka võimaluse, et kinnipidamise asemel kohaldatakse varjupaigataotleja suhtes vaid reisidokumendi hoiule andmist politsei- ja piirivalveametile.

Eelnõu kohaselt nimetatakse senine väljasaatmiskeskus ümber kinnipidamiskeskuseks ning selles hoitakse varjupaigataotlejad lahus teistest kinnipeetavatest ning neile laienevad teised, Maruste sõnul tunduvalt leebemad kohtlemis- ja elutingimused.

Varjupaigataotleja kinnipidamist kohaldatakse eelnõu kohaselt ainult seaduses sätestatud juhtudel, milleks on näiteks isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine, isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine, varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja põgenemise vältimiseks, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise huvides vahetu ohu korral.

Kinnipidamist võib kohaldada ainult juhul, kui muid, seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid (näiteks elamine kindlaksmääratud elukohas, välisriigi reisidokumendi hoiule võtmine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Kauem kui 48 tundi võib varjupaigataotlejat kinnipidamiskeskuses kinni pidada ülalnimetatud seaduses sätestatud alustel ning põhimõtteid arvestades üksnes halduskohtu loal.

Lisaks eelnevale täpsustab eelnõu ka  varjupaigataotlejate majutuskeskusega seonduvat. Majutuskeskus jääb jätkuvalt sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ja selle ülesanne on varjupaigataotlejate majutamine, tervisekontroll ja muud esmavajalikud teenused. Tänasel istungil osalenud siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõuniku Ele Russaku sõnul see regulatsioon põhimõtteliselt ei muutu.

Põhiseaduskomisjon arutas täna ka Rahvakogu ettepanekuid ja otsustas need jaotada valdkondadeks ja määrata ajakava, millal iga valdkond peaks jõudma tulemuseni konkreetse seadusemuudatusena. Homme jätkab komisjonis arutelu erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu projekti üle, mis sisaldab samuti Rahvakogu ettepanekuid.

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside