Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE). Eelnõu on täiskogus 18. aprillil. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

„Põhiseaduskomisjonis tunti eelkõige huvi, kuidas toimib loodav avalik register; kes peavad oma andmed sinna esitama ja kellel on õigus neid andmeid näha, ning kas ja millisel juhul on see huvi põhjendatud, et ei rikutaks õigustamatult inimese ühte põhilist õigust – õigust privaatsusele,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš.

Eelnõuga luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist.

Lisaks avardab eelnõu mõnevõrra ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõu lähtub põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada.

„Eelnõu selgroog lähtub Euroopalikust avalikkuse ja enesekontrolli põhimõtetest, kus eelkõige ametiisik ise peaks olema huvitatud, et tema huvid oleksid deklareeritud. Kontrolli peaks samas toimuma avalikkuse vahendusel ja mitte politsei lauskontrolli kaudu. Eelnõuga luuakse avalik elektrooniline register, kus ametiisiku huvid on näha. Ühe uue nõudena peab ametiisik muuhulgas deklareerima vara, mis on tema kasutuses rohkem kui kaks kuud,“ ütles komisjoni istungil eelnõu tutvustanud justiitsminister Kristen Michal.

Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel.

Samasisuline eelnõu  oli Riigikogu menetluses ka XI koosseisu ajal, kuid jäi vastu võtmata

Riigikogu pressitalitus