Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil, tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust nr 14 ja Riigikogu 5. aprilli otsusest, algatada kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis reguleerib kriminaalmenetluslike toimingute tegemist Riigikogu liikme suhtes. Eelnõu antakse Riigikogu täiskogule üle homsel istungil.

Põhiseaduskomisjoni poolt algagatava eelnõuga taastatakse kuni 31. augustini 2011 kehtinud kord, mille järgi võis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning kohaldada tema suhtes tõkendit, rakendada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud nõusolek Riigikogult. Eelnõuga taastatakse seni kehtinud regulatsioon, lisaks Riigikogu liikmetele, ka ülejäänud kõrgetele ametiisikutele, kes on hõlmatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise §-iga 377.

Põhiseaduskomisjon tugines eelnõu ette valmistades Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüsile ning soovitusele ennistada varemkehtinud regulatsioon, mis taastaks parlamentaarse immuniteedi põhiseaduse tähenduses.

Õiguskantsler esitas oma ettepaneku nr 14 Riigikogule  21. märtsil, paludes viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 kooskõlla põhiseaduse §-dega 76 ja 139. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut oma 5. aprilli istungil. Sellest tulenevalt algatas põhiseaduskomisjon eelnõu vastuolus oleva regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Õiguskantsler ei olnud nõus seaduse sätetega, mis annavad talle pädevuse anda nõusolek või keelduda nõusolekust Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingut tegemiseks, ning leiab, et Riigikogu liikmelt ei ole võimalik kriminaalmenetluslikku immuniteeti ära võtta kellegi teise kui vaid Riigikogu enda nõusolekul. Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega vastuolus ka see, et Riigikogu liikme juures võib ka läbiotsimist läbi viia ilma Riigikogu eelneva nõusolekuta.

Riigikogu pressitalitus