Komisjon algatas oma tänasel istungil muuhulgas ettepaneku, millega nimetatud eelnõu raames viiakse välismaalaste seadusesse muudatused, mis kaotavad viisakutse nõude ja lihtsustavad sellega viisamenetlust.

Kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on viisakutse üks võimalikest välismaalase Eestisse saabumise eesmärki ja asjaolusid tõendavatest dokumentidest. Viisakutse eesmärgiks on tõendada välismaalase Eestisse saabumise asjaolusid ja panna välismaalase Eestisse kutsujale kohustus võtta välismaalane Eestis vastu, tagada tema majutamine ning kanda tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega.

Viisakutsest loobumise tulemusena ei kao viisat taotleva välismaalase kohustus tõendada reisi eesmärki, majutuskoha olemasolu ega oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmist. Nimetatud asjaolusid on välismaalasel edaspidi võimalik tõendada mistahes muu tõendiga.

Viisakutsest loobumine lihtsustab Eesti külastamist kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa kodanikele.

Eelnõu üheks põhiliseks eesmärgiks on isiku digitaalseks tõendamiseks ettenähtud dokumendi regulatsiooni kehtestamine. Samuti nähakse ette võimalus digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks, kui isikule on eelnevalt välja antud isikutunnistus või ta taotleb isikutunnistust samaaegselt digitaalse isikutunnistusega.

Põhiseaduskomisjon saatis täiskokku ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 UA). Komisjon arvas eelnõust välja osad, mis puudutavad Tallinna valimiskorraldust ja linnaosadeks jaotamist. Eelnõu on täiskogus uuesti arutusel 5. mail ja lõpphääletusel 7. mail.

Riigikogu pressitalitus