Riigikogu põhiseaduskomisjon ja majanduskomisjon otsustasid teha täiskogule ettepaneku mitte võtta muutmata kujul uuesti vastu märtsis presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, mis võimaldaks eemaldada avalikust ruumist sinna mittesobivaid rajatisi.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro sõnul ei toetanud komisjoni enamus seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. “Eelmises koosseisus vastu võetud seaduse üldine eesmärk on õige – keegi ei soovi, et linnaruumis oleks okupatsiooni õigustavaid või vaenu õhutavaid rajatisi. Samas on president esile toonud probleemid õigusselgusega ehk seadus pole piisavalt selge ja arusaadav, et inimesed saaksid oma tegevust selle järgi kohandada. Komisjoni enamus nõustus presidendi argumentidega ja leidis, et praegusel kujul ei saa seadusega edasi minna,” ütles ta.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles, et ka majanduskomisjon oli presidendiga nõus ning otsustas, et kõnealust seadust on otstarbekas muuta, kuna see on õigusselgusetu. „Seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule, on väga õige ning seda lubavast seadusest peab olema võimalik ühemõtteliselt aru saada, et vaenusümboleid ja -monumente oleks võimalik eemaldada,“ lausus ta.

Riigikogu eelmises koosseisus 15. veebruaril vastu võetud ja märtsi algul presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadusega (746 UA) sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seadus nägi ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Seadusega sooviti sätestada ka riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine praeguse plaani kohaselt järgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside