Põhiseaduskomisjon toetas mitmeid muudatusi haldusreformi eelnõus
Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas haldusreformi eelnõusse paljude muudatuste tegemist, sealhulgas ühist piiri mitteomavate omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste lubamist. Eelnõu tuleb teisele lugemisele 11. mail toimuval Riigikogu istungil.
Komisjon toetas muudatusettepanekut, mis lubab algatada ühinemist ka sellistel omavalitsustel, millel puudub ühine piir. Küll aga peab nende vahel olev omavalitsus olema alla 5000 elanikuga ja ühinemisi hindav piirkondlik komisjon peab ühinemisalgatust toetama.
Samuti toetas komisjon muudatusettepanekut, mis võimaldab Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ääres olevatel omavalitsustel ühineda eritingimustel ehk loodav omavalitsus ei pea vastama elanike arvu miinimumnõudele. Komisjon toetas ka tuumlinna mõiste kaotamist eelnõust. Paljud toetatud muudatusettepanekud olid täpsustava ja tehnilise iseloomuga.
Komisjon vaatas esmaspäeval, teisipäeval ja täna läbi ligi 200 fraktsioonide ja saadikute tehtud muudatusettepanekut ning lisaks veel rahandusministeeriumi tehtud ettepanekud. Paljud muudatusettepanekud olid sisult kattuvad.
„Arutelu on olnud väga sisuline ning arvestatud on opositsiooni ettepanekuid,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Mitmed ettepanekud teevad seadust paindlikumaks ja võimaldavad arvestada piirkondlike eripäradega.“
Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele 11. mai Riigikogu istungile ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Otsust toetas kuus komisjoni liiget ja vastu oli neli liiget.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.
Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.
Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
[email protected]
Päringud: [email protected]