Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas seadusemuudatust, mis annaks kohtunikele pika tööstaaži eest kuni seitse päeva lisapuhkust. Samuti pidas komisjon põhjendatuks piirangut, mis ei lubaks esimese ja teise astme kohtu esimehel olla sama kohtu esimehena ametis järjestikku kahte ametiaega.

„Aastaks 2020 tekib umbes kolmandikul Eesti kohtunikest õigus minna pensionile. Riik peab kaaluma ja otsima hoobasid, mis hõlbustaks uute kohtunike leidmist,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Staaži pealt tulev täiendav puhkus oleks  motivatsioonilisa kohtunikuameti pidamiseks.“

Muudatusettepaneku kohaselt saaksid kohtunikud 35-päevasele põhipuhkusele viieaastase staaži eest 2 lisapäeva, kümneaastase staaži eest 4 lisapäeva ning 15-aastase staaži eest 7 lisapäeva puhkust.

Põhiseaduskomisjon toetas ka ettepanekut, mille kohaselt oleks maa-, haldus- ja ringkonnakohtu esimees ametis seitse aastat ning sama kohtu esimehena ei saa ametis olla kahte ametiaega järjest.

Laaneti sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks kohtu esimehe sõltumatuse suurendamine. „See välistaks igasugused spekulatsioonid ja võimalikud surved, et kohtu esimees arvestaks  oma otsuste langetamisel ametisse tagasivalimise võimalusega,“ lisas ta.

Kehtiva seaduse kohaselt määratakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu esimees ametisse viieks aastaks. Mingeid piiranguid ametiaegade osas pole. Riigikogus arutamisel olev valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE) praegune tekst näeb ette, et esimese ja teise astme kohtu esimehe ametiaeg jääb viie aasta pikkuseks, kuid kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

Eelnõu tuleb koos põhiseaduskomisjoni poolt toetatud muudatusettepanekutega Riigikogus teisele lugemisele juuni alguses.

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on muuta kohtunikuametisse kandideerimise regulatsioon paindlikumaks. Eelnõu läbis esimese lugemise 13. aprillil.

Seadusemuudatuse tulemusel ei peaks kohtunikuks kandideerijad enam läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi.

Kohtunikueksami sooritamist ei nõutaks seejuures vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid (nt õiguskantsler).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside