Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta märkis põhiseaduskomisjonile tehtud 2017. aasta tegevuse kokkuvõttes, et oluliselt kasvas voliniku poole pöördumiste hulk. Pöördujate suurimaks mureks on endiselt töö- ja pereelu ühitamine, millega on hädas nii isad kui ka emad.

Pakosta sõnul pöörduti eelmisel aastal voliniku poole 440 korral, kõige sagedamini sooga seotud ja sealhulgas lapsevanemaks olemise küsimustes. Teisel kohal oli puudega seotud pöördumiste hulk, kolmandal vanuse ja neljandal kohal rahvusega seotud mured. Kõige enam küsimusi puudutas töösuhteid, teisel kohal olid haridusega seotud mured ja kolmandal teenustega seotud diskrimineerimiskahtlused.

Möödunud aastal valmis ka uus voliniku koduleht, kus levinumatele küsimustele saab juba valmis vastused leida.

„Kuigi meie roll on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku aruanne ainult teadmiseks võtta, on meil seadusandjatena mõtlemisruumi vaadata eelnõudele otsa ka võrdsuspõhimõttest lähtuvalt. Võimaluste loomisest on ühiskonnal võita rohkem kui nende kärpimisest,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams leidis, et volinikku võiks kuulata ka Riigikogu täiskogu. „Meil käivad kord aastas ettekandeid pidamas Riigikohtu esimees ja õiguskantsler. Samavõrra oluline ja informatiivne võiks olla, kui ka riigi peaprokurör ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik saaksid kord aastas täiskogu ees käia,“ ütles Adams.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside