Põhiseaduskomisjon otsustas täna muuta Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamise aluseid ja lõpetada Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevuse.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi selgitas, et mõlemat probleemkomisjoni puudutavatele eelnõudele laekus enam kui 200 muudatusettepanekut, kuid läbirääkimised kõigi Riigikogus esindatud erakondadega olid konstruktiivsed, mille tulemusel võeti tagasi valdav enamus esitatud muudatustest ja see võimaldas menetlusega edasi minna.

Komisjon toetas üksmeelselt kompromissi, et Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamisel lähtutakse edaspidi sarnaselt erikomisjonide moodustamisega koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist.

Komisjon otsustas häälteenamusega lõpetada Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevuse. “Opositsiooni etteheited komisjoni kaotamise pinnalt, et tänane koalitsioon ei tähtsusta rahvastikupoliitikat, on vaid poliitretoorika, millel pole sisuga pistmist,“ ütles Kivimägi. “Sellel probleemkomisjonil on olnud neli aastat aega anda vajalikke sisendeid nii valitsusele kui Riigikogule. See aeg peaks olema rohkem kui piisav.”

Kivimägi lisas, et rahvastikuteemad on jätkuvalt Riigikogu töös fookuses ja sellega tegelevad alatised komisjonid: nii Riigikogu kultuuri- kui ka sotisaalkomisjon. „Eesmärk on vähendada nii dubleerimist kui ka Riigikogu kantselei kulusid umbes 100 000 eurot aastas,“ märkis ta.

Komisjon tegi vastava otsuse eelnõus muudatuse, mille kohaselt Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni volitused kestavad kuni 8. juunini. Opositsioon selle komisjoni volituste lõpetamist ei toetanud.

Tänasel istungil asendusliikmena osalenud Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimehe Peeter Ernitsa sõnul on probleemkomisjoni kaotamine rahvastikukriisi tingimustes arulage ja sama lühinägelik kui väikese kokkuhoiu huvides Kaitseväe orkestri likvideerimine.  „On tähelepanuväärne, et samal ajal kui valitsuskoalitsioon kaotas rahvastikuministri ametikoha ja nüüd likvideerib ka vastava parlamendikomisjoni, lõi Euroopa Komisjon lausa rahvastikuküsimuste eest vastutava asepresidendi koha,“ ütles Ernits.

Probleemkomisjone puudutavad Riigikogu otsese eelnõud esitasid Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tänavu veebruaris. Komisjoni ettepanek oli võtta mõlemad eelnõud täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 2. juunil.

Lõpphääletusele tulevad Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (335 OE) ja Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (338 OE).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]