Põhiseaduskomisjon saatis korruptsioonivastase seaduse muudatused taas täiskogusse
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul on komisjon muudatusi juba põhjalikult arutanud, kuna valdavas osas on tegu sama eelnõuga, mille valitsus kuu aja eest enne lõpphääletust tagasi võttis. „Seetõttu soovime eelnõuga tempokalt edasi liikuda, et jõuaksime selle vastu võtta juba enne kevadistungjärgu lõppu. Pärast esimest lugemist teeme eraldi kuulamise neil teemadel, mida eelnõus on täpsustatud: puudutatud asutuste esindajatega, sh korruptsioonikuritegude menetlejatega, arutame läbi toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu ning ülikooli esindajatega ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide töötajate toimingupiirangu erandi,“ ütles ta.
Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (900 SE) sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.
Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.
Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.
Komisjoni tänasel istungil tutvustasid eelnõus tehtud muudatusi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail ja selle esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
