Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna saata teisele lugemisele eelnõu, mis muudab maakohtute juhtimisstruktuuri ja näeb ette kohtunike spetsialiseerumise.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul on komisjon eelnõuga tehtavaid muudatusi viimastel kuudel korduvalt arutanud ning kuulanud ära eri huvirühmade seisukohad. “Kõige rohkem vastuseisu on tekitanud eelnõuga kavandatud muudatus, mis puudutab maakohtutes osakondade loomist. Põhiseaduskomisjoni liikmed otsustasid tänasel hääletusel osakondadele üleminekut üksmeelselt toetada. See põhimõtteline valik võimaldaski meil suunata eelnõu teisele lugemisele,” ütles ta.

Eelnõuga muudetakse maakohtute juhtimisstruktuuri ning viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Samuti sätestatakse eelnõuga seaduse tasandil ringkonnakohtutes kolleegiumide loomine. Põhiseaduskomisjoni tehtud paranduse kohaselt jõustuvad muudatused 1. mail.

Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale ning edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ja ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast või kolleegiumist teise otsustab kohtuniku avalduse alusel kohtu esimees. Põhiseaduskomisjon viis eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peab esimees seejuures ära kuulama osakondade puhul kohtu üldkogu ja kolleegiumide puhul kolleegiumide esimeeste arvamuse.

Maakohtutes kaotatakse kohtute aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametikohad ning edaspidi nimetatakse neljaks aastaks ametisse tsiviil- ja süüteoosakonna juhatajad. Komisjoni tehtud muudatuse kohaselt peab maakohtu esimees enne osakonnajuhataja nimetamist ära kuulama vastava osakonna kohtunike arvamuse.

Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ning Pärnu Maakohtusse luuakse kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate teenistujatega eestkoste järelevalve osakond.

Ühtlasi luuakse eelnõuga süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga ühtlustatakse ka kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Muudatuste kohaselt nimetab kohtunikuabid ametisse maakohtu esimees ning nende arvu määrab minister, olles kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Lisaks tõstetakse eelnõuga kohtunikuabide palka, mis hakkab olema 50 protsendi asemel 65 protsenti esimese astme kohtuniku ametipalgast.

Põhiseaduskomisjon saatis valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) Riigikogu ette 18. jaanuariks ning otsustas teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]