Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas tänasel istungil Eesti Ajalehtede Liidu küsimusi ja ettepanekuid isikuandmete kaitse seaduse eelnõu asjus. Arutelu keskmesse tõusis ligipääs abieluvararegistri kannetele ja surnud isikute andmetele ning kaalutluskoht, millal võib isikuandmeid ajakirjanduses avaldada.

“Osapooli kaasavast menetlusest on kõvasti kasu. Juba on näha, et Riigikogu ette jõuab parem seaduseelnõu kui algne valitsuse esitatud variant,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur märkis, et parlamendi roll on leida õige tasakaal inimeste eraelu kaitse ja avalikes huvides andmete avaldamise vahel. “Ajakirjanik peab alati hindama, kas inimese kohta käiva info avaldamine kaalub üles eraelu puutumatuse. Tänane kohtumine andis lootust, et sobilik tasakaal leitakse,” ütles Pevkur.

Eesti Ajalehtede Liidu hinnangul peaks säilima võimalus abieluvararegistrist kontrollida, kas inimene on sõlminud abieluvaralepingu. Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt võiks see olla edaspidi võimalik vaid juhul, kui päringu teostaja soovib abikaasaga tehingusse astuda või tal on selleks mõni muu mõjuv põhjus. Kehtivas seaduses on nõudeks õigustatud huvi. Põhiseaduskomisjon leidis, et muudatus ei täida sellisel kujul eesmärki ja palus Justiitsministeeriumil ettepanek üle vaadata.

Meedia esindajate hinnangul ei ole põhjendatud ka 30-aastane ligipääsupiirang surnud inimeste andmetele. Arutelus toodi välja, et näiteks USA-s saab igaüks ligipääsu lahkunu isikuandmetele kohe pärast surma. Eestis on eelnõu kohaselt selleks vaja pärija luba. Justiitsministeeriumi esindaja ütles, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) jätab surnute andmekaitse küsimuse iga liikmesriigi otsustada. Komisjon leidis, et 30-aastane piirang võib olla liigne, kuid lahkunu lähedaste kaitseks on teatav ajaline piirang siiski vajalik.

Eelnõust on ajakirjandust puudutavas paragrahvis välja jäetud „ülekaaluka avaliku huvi“ mõiste ja asendatud see „avaliku huvi“ mõistega. Ajakirjanduse esindajate hinnangul on see igati põhjendatud, sest mõiste „ülekaalukas“ ei ole sisustatud ja ajakirjanikud kaaluvad isikuandmeid avaldades igal juhul, kas avalik huvi on suurem kui inimese õigus privaatsusele. Komisjoni liikmed tõid aga välja, et kehtivas õiguses on kirjas „ülekaalukas avalik huvi“ ja ajakirjanduse toimimist pole see takistanud. Kaaluti paragrahvi sõnastuse täpsustamist.

Istungil osalesid Eesti Ajalehtede Liidu esindajatena Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter ja vandeadvokaat Karmen Turk. Eelnõu algatajat esindasid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi, sama talituse nõunik Mirjam Rannula ning karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE) ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE) teise lugemise arutelu jätkub põhiseaduskomisjonis tuleval nädalal.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]