Põhiseaduskomisjon täpsustab toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu
Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas täna muudatusettepanekut, mille kohaselt saab ametiisikut toimingupiirangu teadliku rikkumise eest kriminaalkorras karistada vaid siis, kui rikkumisega tekitati suur kahju või saadi suurt varalist kasu.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul on Eestil aeg jõuda arenenud ühiskondade sekka, kus kriminaalkorras ei karistata toimingupiirangu rikkumist, kui sellega ei ole mingit tegelikku kahju tekkinud ja samuti pole keegi saanud ebaseaduslikku kasu. Sel juhul jääb tegu karistatavaks väärteona.
Praegu piisab karistusseadustiku alusel toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks sellest, et ametiisik on teinud keelatud olukorras suure varalise ulatusega otsuse või toimingu. Komisjon leidis, et kuriteona peab karistatav olema alles selline rikkumine, millega kaasneb mõõdetav ja oluline varaline tagajärg.
Tänasel istungil toetust leidnud muudatusettepanek näeb ette, et toimingupiirangu teadva rikkumise eest, millega tekitati suur kahju või ametiisik või temaga seotud isik sai suurt varalist kasu, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kahju või saadud kasu on eriti suures ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kahju või kasu puudumisel saab toimingupiirangu teadva rikkumise eest karistada väärteona: korruptsioonivastane seadus näeb selle eest ette kuni 200 ühiku suuruse rahatrahvi. Eelnõuga täpsustatakse vaid kuriteo ja väärteo vahelise piiritlemise alust ning seadustes ette nähtud karistusmäärad ei muutu.
Komisjon viis muudatusettepaneku teiseks lugemiseks valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõusse (442 SE), millega kaasajastatakse 2013. aastast kehtinud korruptsioonivastast seadust. Eelkõige muutub eelnõuga selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikute suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.
Muu hulgas loetakse eelnõu järgi seotud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kellega ametiisikul on väljaspool ametiseisundit oluline ja vahetu mõjutussuhe, mis on sedavõrd intensiivne, et see takistab ametiisikul avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult täita. Samuti täpsustakse eelnõuga, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses.
Tervishoiutöötaja ei pea eelnõu järgi seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, mille järgi ei kohaldata toimingupiirangut ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel, kui kõrgkool on andnud selleks loa.
Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida osalused ühisrahastusprojektides ja nende vastu suunatud nõuded. Samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana. Algselt nägi eelnõu ette kohustuse deklareerida ka krüptovara, kuid põhiseaduskomisjon leidis, et raha hoidmine krüptovaras ei ole käsitletav investeeringuna, ning jättis vastava muudatuse eelnõust välja.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku saata eelnõu täiskogu ette 25. märtsil ja eelnõu teine lugemine lõpetada. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
