Maruste märkis, et ühiskond järjest vananeb ning vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning ühes sellega otsustavad ka nooremate üle. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.

Valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist ja selle algatamise õigus on vähemalt 21 Riigikogu liikmel ja Vabariigi Presidendil. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletamiseks olema vähemalt 18 aastane, põhiseaduskomisjoni avalikul istungil arutati selle langetamist 16. eluaastale.

Komisjoni liikmed Väino Linde ja Jaak Aaviksoo kahtlesid vajaduses algatada peatselt põhiseaduse muutmine, et valimisiga allapoole viia. Linde sõnul tuleb arvestada, et 15-18-aastased alaealised on isegi oma varaga seotud tehingutes piiratud teovõimega ega kanna selles osas täit vastutust. Lisaks tõstatas ta probleemi, et valimiskampaaniad võivad muutuda pealiskaudsemateks ja tungida koolidesse.

Aaviksoo ütles, et noorte aktiivsus ühiskondlikus elus on madal ja selle küsimusega tuleb tegeleda. Küll aga tuleks tema sõnul välja töötada terviklikum lahendus kui pelgalt valimisea langetamine põhiseaduses.

Avalikul istungil ettekande teinud Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots tõi valimisea langetamise plussidena välja demokraatia tugevnemise ning noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvu. Ta ütles, et koos valimisea langetamisega tuleks ühiskonnaõpetust koolides sisukamaks muuta, erakonnad peaksid oma valimiskampaaniad kohandama noortele ja kohalikud omavalitsused kaasama noori valitsemisse ning valitsus tegema e-riigi valdkonnas noortele suunatud arendusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee lausus istungil, et poliitikud ei peaks kartma valimisiga langetada. Samuti märkis ta, et poliitikuid ja poliitikat ei peaks koolist iga hinna eest eemale tõrjuma vaid õpetajaid ja koolijuhte tuleks nõustada, kuidas pakkuda noortele tasakaalustatud poliitilist teavet. Noorteühenduste liit on ka seda meelt, et tuleks hea tava või seadusena kehtestada reeglid, mis ei lase teha koolides poliitpropagandat.

Ettekanded 3. juuni 2014 istungil

Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots tegi ettekande aktiivse valimisea langetamise mõjudest. Aktiivne valimisiga on vanus, kust alates on inimesel õigus valimistel hääletada.

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Riho Kangur kommenteeris lühidalt valimisiga Euroopa riikides (lühiinfo).

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee rääkis oma ettekandes noorteühenduse liidu seisukohast.