Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon otsustasid täna toetada õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei võimalda praegu tööandjal maksta rasedale töötajale tööandja vabatahtlikku haigushüvitist.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro sõnul olid komisjoni liikmed õiguskantsleri seisukohtadega nõus ning toetasid seaduste muutmist, et lapseootel töötajad saaksid edaspidi haiguspäevade eest proportsionaalselt sama suurt sissetulekut nagu ülejäänud ravikindlustatud töötajad, kellele tööandja maksab vabatahtlikku haigushüvitist.

Õiguskantsleri ettepanekut toetas üksmeelselt ka sotsiaalkomisjon. Komisjoni juhi Õnne Pillaku sõnul nõustus komisjon, et haigestunud rasedaid tuleks kohelda võrdselt kõigi teistega. „Praegune ebaõiglus tuleb likvideerida nii kiiresti kui võimalik – võimalusel juba uue viirushooaja alguseks,“ lausus ta. „Kui lapseootel naine jääb haigeks, siis on ainuõige, et ta jääb koju ennast ravima ning kui tema tööandjal on võimalik hüvitada talle töötasu ja haigushüvitise vahe, siis peab see olema lubatud,“ sõnas Pillak.

Töötaja haigestumise korral tagab talle esialgu asendussissetuleku tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab praegu maksma töötajale 2.−5. ja alates 1. juulist 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta. Seetõttu võib raseda asendussissetulek olla väiksem kui teistel töötajatel, kellele säilitatakse keskmine sissetulek. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Mai algul tegi ta Riigikogule ettepaneku viia sotsiaalmaksuseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Ettepaneku arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Ettepaneku arutamise aja määrab Riigikogu juhatus.

Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb Riigikogu esimees sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside