Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul kuulas komisjon kahel istungil ära õiguskantsleri ja Rahandusministeeriumi esindajad. „Komisjoni liikmetel oli erinevaid seisukohti, kuid pärast põhjalikku arutelu jäi peale arvamus, et õiguskantsleri argumendid on veenvad ja Riigikogu peaks asuma seadust muutma,“ ütles ta.

Komisjonis toimunud hääletusel toetas õiguskantsleri ettepanekut viis, selle vastu oli kaks ja erapooletuks jäi üks komisjoni liige. Ettepanekut peab arutama ja hääletama ka Riigikogu täiskogu.

Komisjonis ettepanekule vastu hääletanud Mart Võrklaev leidis, et kehtiv seadus ei ole põhiseadusega vastuolus. „Kinnisasja omandamine toimub enamasti hindamisakti alusel ja enamasti jõutakse hinnas kokkuleppele. Seadus näeb omanikule ette motivatsioonitasu, mis on 20 protsenti kinnisasja väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk. Omandi võõrandamise järel peaks isik olema olukorras, kus talle materiaalset kahju ei ole tekkinud, ning maa väärtusele lisaks 20-protsendine motivatsioonitasu on sellest olulisel helgem. See on kehtestatud just selleks, et motiveerida maaomanikku vajadusel kinnistut võõrandama, ning samuti on see piisavalt suur summa, et pakutud hinnas kahtlemisel hindamisakt tellida ja selle kulud katta,“ ütles ta.

Võrklaeva sõnul võib maaomanik ka täiendava hindamise järel sõlmida kokkuleppe ja saada nii õiglase hüvitise kui ka motivatsioonitasu, mis katab hindamiskulud ja jätab omanikule ka lisaraha. „Kui me näeme maaomanikule ette riigi kulul ka täiendava hindamisakti tellimise, kasvatab see põhjendamatult riigi kulusid – kui see on tasuta, tellib maaomanik selle igaks juhuks. See omakord pikendab võõrandamise protsessi, tõstab suure tõenäosusega hindamise hinda ning seaduses toodud ja maaomanikule pigem soodne motivatsioonitasu kaotab siis oma mõtte. See on just ette nähtud lisaks kohesele ja õiglasele hüvitisele maaomanikule täiendava motivatsiooni pakkumiseks ja vaidluste vältimiseks,“ lisas ta.

Kehtiv seadus näeb ette, et kui riik või kohalik omavalitsus soovib kinnisasja üldistes huvides omandada, on selleks kaks võimalust: kas seda tehakse omaniku nõusolekul või sundvõõrandatakse. Kinnisasja omandaja peab maksma omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest omandamisega kaasneva otsese varakahju ja saamata jääva tulu eest, ning kandma kinnisasja omandamisega seotud kulud.

Praegu viiakse enamasti läbi kinnisasja hindamine ehk määratakse kindlaks selle hind ja makstakse hüvitist lähtuvalt sellest. Kui omanik seab riigi pakutava hinna aga kahtluse alla, soovides kinnistu eest kas kõrgemat hinda või kindlust, et talle pakutav hind vastab kinnistu väärtusele, peab ta esitama võrdleva hindamisaruande, mille tellimise kulusid omanikule ei hüvitata – hüvitatakse üksnes asjaajamis- ehk dokumentide vormistamisega seotud kulutused.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on põhiseadusega vastuolus, et seadus ei näe omanikule ette hüvitist võrdleva hindamisaruande tellimise eest, kuigi selle esitamine on talle kohustuslik, kui ta soovib riigi või omavalitsusega kinnisasja hinna üle läbi rääkida. Põhiseadus näeb ette, et kui riik otsustab vara sundvõõrandada, peab riik maksma sundvõõrandatava vara omanikule õiglast hüvitist. Madise leiab, et kuigi hüvitama ei pea haldusmenetluses kõiki omandi piiramisega seotud kulutusi, tuleb siiski hüvitada otsene varaline kahju, milleks on ka võrdleva hindamisaruande kulu. Seetõttu esitas õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla.

Ettepaneku arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Ettepaneku arutamise aja määrab kindlaks Riigikogu juhatus.

Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb Riigikogu esimees majanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]