Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas kohalikule omavalitsusele miinimumsuurust ja väikeste omavalitsuste ühinemist ette nägevat haldusreformi seaduse eelnõu ning saatis selle esimesele lugemisele 6. aprillil toimuvale Riigikogu istungile.

„Haldusreformi vajalikkuses ei ole vähimatki kahtlust, see tuleb ära teha. Läbi võimekamate ja elanikele paremaid teenuseid pakkuvate omavalitsuste on haldusreform Eesti inimestele ja Eesti riigile vajalik,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Kuid äärmiselt oluline on siinjuures ka see, et iga eestimaalane saaks aru haldusreformi eesmärkidest ning sellest, mil moel seda läbi viiakse ja kuidas see omavalitsusi tugevdab.“

Laaneti sõnul aitab haldusreformi põhjalik selgitamine hajutada reformiga seotud hirme. „Iga poliitik ja omavalitsusjuht peab haldusreformi põhimõtted endale selgeks tegema ning olema vajadusel valmis inimestele neid selgitama,“ lisas ta.

Põhiseaduskomisjoni poolt eelnõu Riigikogu istungil ette kandev Siim Kiisler märkis, et riigimehelik ja vastutustundlik oleks haldusreformi eelnõu enne jaanipäeva vastu võtta. „Haldusreformi läbikukkumine oleks valus tagasilöök valdade ja linnade arengule ning kogu Eestile,“ lisas ta.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest, kuid eelnõu komisjonis tutvustanud riigihaldusministri Arto Aasa sõnul on reformi soovituslikuks eesmärgiks vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste teke.

Vastavalt eelnõule on miinimumkriteeriumitele mittevastavatel kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada, kellega  vabatahtlikult ühineda ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Valitsus on ühinemistoetusteks ühtekokku ette näinud kuni 80 miljonit eurot.

Aasa sõnul ei täida täna umbes 80 protsenti Eesti kohalikest omavalitsustest kriteeriume, mis seaduseelnõu omavalitsusele esitab. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside