Põhiseaduskomisjon ei toeta valimisliitude moodustamist
Põhiseaduskomisjoni arvates ei saa kodanike valimisliidud täita neid funktsioone, mida täidavad erakonnad.
Oma arvamuses Riigikohtule ei toeta põhiseaduskomisjon kodanike valimisliitude moodustamist kohalike omavalitsuste volikogude valimisel.
Põhiseaduskomisjoni kujundas oma arvamuse seoses õiguskantsleri Allar Jõksi poolt Riigikohtule esitatud taotlusega, milles õiguskantsler leiab, et kodanike valimisliite keelavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja Erakonnaseadus on põhiseadusega vastuolus.
Põhiseaduskomisjoni arvates peab poliitika tuginema maailmavaatele, mille kandjaks on erakonnad, ja seda ka kohalikul tasandil. Komisjon ei pea õigeks üksikprobleemide lahendamiseks moodustatud kodanike ühenduste kandideerimist kohalikel valimistel, sest sellistel liitudel puuduks mandaat kõikide kohaliku elu küsimuste otsustamiseks. Üksikprobleemi lahendamiseks moodustatud ühendused peavad saama poliitikas osaleda nii erakondade kaudu kui osalusdemokraatia reeglite alusel poliitikakujundamisse kaasamise teel, leiab komisjon.
”Valimisliitude lubamise õiguslikult määravaks põhjenduseks ei saa olla ka see, et inimestele, kes ei soovi põhimõtteliselt erakonda kuuluda, tuleb luua teiste poliitikas osaleda soovivate isikutega võrdsed võimalused. Erakond on Põhiseaduses ette nähtud oluline demokraatia element. Kirjeldatud tunnustele vastav valimisliit pole erakonna sisuline alternatiiv,” märgib komisjon Riigikohtule saadetavas arvamusavalduses.
Komisjon on seisukohal, et erakond on põhiseaduses ette nähtud oluline demokraatia element ja poliitikas osalemise põhiseaduslik vorm. Kirjeldatud tunnustele vastav valimisliit poleks erakonna sisuline alternatiiv. Valimisliitu kuulumine ja valimisliidu fraktsioon eeldavad samuti teatud distsipliinist kinnipidamist. Fraktsioonidistsipliinita pole valijatelt saadud mandaadi teostamine esinduskogus mõeldav, on komisjon veendunud.
Riigikogu pressitalitus