Põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde eesistumisel arutas komisjon täna Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu. Välisminister Urmas Paet andis ülevaate lepingu sisust ja mõjust Eesti riigile. Paet kinnitas, et leping tugevdab Euroopa Liitu kui riikide ühendust ja muudab Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil tugevamaks.

„Lissaboni lepingu eesmärk on tugevdada euroliidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks,“ rõhutas Paet  Minister väljendas, et kuna  tegemist on rahvusvahelise lepinguga, mida põhiseadus ei luba rahvahääletusele panna, kuulub see ratifitseerimisele Riigikogus. 

Tänasel arutelul tõstis Evelyn Sepp üles küsimuse Lissaboni lepingu valguses rahvusparlamentide osatähtsusest Euroopa Liidus. Välisminister kinnitas, et rahvusparlamentide roll suureneb nii sisuliste küsimuste lahendamisel õigusloomes kui ka ühise julgeolekupoliitika ning välispoliitika kujundamisel. Samuti on tagatud rahvusparlamentidele järelevalve Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle. Koosolekul rõhutati vajadust kindlustada Lissaboni lepingu laiem tutvustamine avalikkusele. Urmas Reinsalu pidas vajalikuks ratifitseerimisprotsessi käigus põhjaliku arutelu korraldamist Euroopa Liidu tuleviku  üle. Väino Linde pani ette ekspertide kaasamise ratifitseerimisprotsessi ja eraldi ümarlaua korraldamise. 

Lepingu ratifitseerimine tuleb arutlusele ka homme, kolmapäeval põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ühisistungil. 

Põhiseaduskomisjon otsustas Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise eelnõu (193 SE) saata esimesele lugemisele kolmapäeval, 9. aprillil ja esimene lugemine lõpetada. Seaduse vastuvõtmiseks on Riigikogus vaja poolthäälte enamust. Dokument jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril tingimusel, et kõik 27 liikmesriiki on sellega nõustunud. 

Riigikogu pressitalitus 

.