Riigikogu põhiseadusmisjon toetas peale põhjalikku arutelu seadusemuudatust, mis võimaldab Eesti-Vene ajutise kontrolljoone määratleda Vabariigi Valitsusel ning mis loob eelduse seda paremini märgistada, korras hoida ja tõhusamalt valvata.

„Kontrolljoone selgem õiguslik staatus annab hea aluse tõhusamaks piirvalveks, looduses tähistamiseks ning loob ka paremad eeldused võimalike piiriintsidentide ennetamiseks ja lahendamiseks,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Eesti-Vene ajutist kontrolljoont valvatakse käesoleva ajani piirivalveameti peadirektori 2006. aasta käskkirjaga kinnitatud koordinaatide alusel. Oma õiguslikult staatuselt on see ametkonnasisene akt. Kontrolljoone fikseerimine valitsuse poolt võimaldab aga alustada kontrolljoone looduses märkimiseks vajalikke ettevalmistavaid töid, sh valveriba puhastamine, sellega kaasnevate vaidluste lahendamine ning selle tehnilise valvega katmine.

Siseministeeriumi hinnangul tõhustavad kontrolljoone looduses märkimiseks tehtavad tööd oluliselt Schengeni välispiiri valvamist ning aitavad kaasa piiril toimuva ebaseadusliku tegevuse ennetamisele, avastamisele ja tõkestamisele.

Põhiseaduskomisjoni liikmed jäid erinevatele arvamustele, kas koordinaatide kehtestamise õigus anda valitsusele või mitte. Seitse komisjoni liiget toetas valitsusele vastava õiguse andmist ning neli olid sellele vastu, pidades õigemaks, et kontrolljoone koordinaadid kehtestaks seadusega parlament.

„Seda territooriumi, kus Eesti riik teostab oma põhiseaduslikku võimu, ei tohiks määrata täidesaatev võim ehk siinkohal valitsus,“ ütles põhiseaduskomisjoni liige Jaak Aaviksoo. „See peaks olema Riigikogu tase.“

Maruste sõnul piisab kontrolljoone kehtestamisest valitsuse määrusest. „Kontrolljoone koordinaadid on küll oluline, kuid olemuselt tehniline dokument,“ lausus ta. „Riigipiiri mahamärkimine, ehk demarkeerimine saab aset leida alles peale piirilepingu sõlmimist kahe riigi vahel. Viimase kiidab heaks parlament.“

Ajutise kontrolljoone kehtestamist puudutav volitusnormi ettepanek on osa riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalveseaduse muutmise seaduse eelnõust (701 SE), mis tuleb teisele lugemisele Riigikogu 5. novembri istungil.

Lisaks nähakse eelnõuga ette Eestis raudteel rahvusvahelist reisijatevedu osutavale juriidilisele ja füüsilisele isikule võimaluse edastada reisijate nimekirjad andmesidekanalite kaudu elektrooniliselt politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning loob võimaluse teha nimekirjade eelkontrolli.

Lennuettevõtetele tekib eelnõu kohaselt lennureisijate broneeringuinfo (PNR andmed) edastamise kohustus, et õiguskaitseasutused saaksid neid andmeid töödelda terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Samuti näeb eelnõu ette, et tolliametnikele antakse riigipiiri ületamise kontrollimiseks samad õigused politseiametnikega.

Tagasiside