Gruusia parlamendi ja presidendi julgeolekunõukogu aruteludel Eestit esindanud Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus peab tänu reformide läbiviimisele Euroopa suunal kõige kaugemale jõudnud idapartnerlusriigiks Gruusiat. Samas rõhutab ta, et reformidega tuleb ka selles riigis otsustavalt jätkata.

„Oluline on reformidest mitte väsida,“ ütles Pentus-Rosimannus arutelude järel. „Gruusia inimesed on olnud tublid oma riigi ülesehitamisel ja seda sõltumata sellest, et osa riigi territooriumist on Putini režiimi poolt okupeeritud.“

Pentus-Rosimannuse sõnul on grusiinid sitke rahvas, keda kergelt ei murra. „Gruusia on pidanud võitlema Vene Föderatsiooni hiiliva annektsiooniga okupeeritud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning vastu panema pidevale mõjutustegevusele ka mujal riigi territooriumil. Sellest on neil võimalik välja arendada samasugune ekspertanalüüs- ja oskused, nagu Eesti arendas välja pärast 2007. aasta küberrünnakuid. Vajadus selliste hübriidsõja meetoditega võidelda maailmas paraku kasvab, mitte ei kahane,“ ütles Pentus-Rosimannus.  

Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on Eesti Gruusiale nii valitsuse kui parlamendi tasemel oma kogemusi jaganud ja nõu andnud ning on valmis sellega jätkama. „Reformide tempo on riigist teinud tänaseks Euroopa Liidule kõige lähemale jõudnud idapartnerlusriigi, aga minna on veel üksjagu,“ ütles ta. „Arenguruumi on ka riigisiseses koostöös, kus institutsioonid kipuvad teinekord omaette ja oma asja ajama, mõtlemata suurema pildi peale. Eks see on meil Eestiski läbielatud etapp.”

„Pikemas vaates on idapartnerluse riigid, nagu ka Lääne-Balkani riigid Euroopa Liidule sama olulised, kui Euroopa Liit nendele riikidele,“ ütles Pentus-Rosimannus idapartnerluse tippkohtumist analüüsinud parlamentide riikide arutelul. Tema sõnul on raske ette kujutada stabiilset ja edukat Euroopa Liitu ilma naabruses asuvate stabiilsete ja edukate idapartnerluse või Lääne-Balkani riikideta. Ta tõi näiteks migratsioonikriisiga toimetuleku, mis vajab ladusat koostööd.

Idapartnerluse tippkohtumist kokkuvõtval üritusel ütles Pentus-Rosimannus, et deklaratsiooni tähtsust alahindamata on oluline ka tippkohtumiste vahepealsel ajal toimuv. „Tippkohtumine aitab küll idapartnerlust fookuses hoida, aga heas tempos edasiliikumine peab toimuma ka tippkohtumiste vahelisel ajal,“ lausus ta.

Pentus-Rosimannus osales 3. – 5. detsembrini Tbilisis toimunud idapartnerluse tippkohtumist analüüsinud arutelul, rahvusvahelisel parlamentaarsel konverentsil ja Gruusia presidendi julgeolekunõukogu korraldatud Tbilisi strateegilises diskussioonis. Idapartnerluse riigid on lisaks Gruusiale Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Valgevene.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Tagasiside