Peaminister Andrus Ansip ütles kolmapäeval infotunnis Riigikogu liikmete küsimustele vastates, et järgmised pensioniiga puudutavate otsuste langetamine ei toimu enne 2019. aastat ning siis on tõenäoliselt vaja kaaluda erinevaid mehhanisme – kas pensioniea suurendamist või individuaalseid pensioniskeeme või veel midagi muud.

„Selle aja jooksul, kuni 2019. aastani, on meil märksa rohkem tõsikindlaid prognoose selle kohta, missugune on tööhõive ja oodatav eluiga 2035. aastal,“ rääkis Ansip otsusest pensioniea küsimusega mitte enne tegeleda.

„Jah, riigikontrolöri ülevaade heidab meile ette ka langetamata otsuseid pensioniea küsimuses, kuid mina väidan, et alles aastal 2009 me otsustasime  tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65-le eluaastale. Siis oli meil päevakorral ka võimalus tõsta pensioniiga 2035. aastaks teadlaste ettepanekul 67. eluaastani, kuid jälle kord teadlaste ettepanekul me otsustasime langetada järgmised pensioniiga puudutavad otsused 2019. aastal,“ ütles peaminister.

Ansip ütles vastuseks Riigikogu liikme küsimusele, et otsus 2035. aasta kohta oleks olnud emotsionaalne, vaistust lähtuv ja mitte argumenteeritud otsus.

Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks osalesid infotunnis peale peaministri ka kaitseminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Hanno Pevkur.

Küsimuste esitamiseks oli eelnevalt registreerunud Priit Toobal, Marianne Mikko, Ester Tuiksoo, Inara Luigas ja Tõnis Kõiv. Kohapeal esitasid küsimusi Heimar Lenk, Kadri Simson, Mati Raidma, Urbo Vaarmann, Tarmo Tamm, Lembit Kaljuvee, Igor Gräzin ja Sven Mikser. Küsimused puudutasid eurovoliniku nimetamist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust, Koidula piiripunkti ületamist, ooteala tasusid piiripunktides, Riigikontrolli ülevaate järeldusi, riigikaitseõpetust, 2014. aasta riigieelarve muudatusettepanekuid ja nende katteallikaid,

Istungi stenogramm 

Riigikogu pressiteenistus