Peaminister Kristen Michal esitas tänasel täiskogu istungil Riigikogule 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning esines poliitilise avaldusega.
Michal ütles eelarvet tutvustades, et valitsuse eesmärk on tagada, et Eesti oleks turvalisem, jõukam ja tuleviku väljakutseteks paremini valmis. Ta sõnas, et tuleva aasta eelarve tugineb kuuel põhimõttel: kestlik riigirahandus, tugev julgeolek, kasvav majandus, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kaasaegne ja vastupidav taristu ning hea füüsiline ja vaimne tervis.
„Esiteks otsustasime vähendada järgmise aasta eelarve defitsiiti. Esialgne prognoos oli 2027. aasta eelarve miinuseks 4,9 protsenti SKPst. Suvise majandusprognoosi vastav näitaja oli 4,4 protsenti. Valitsuses langetatud otsuste tulemusena viime defitsiidi nelja protsendi peale,“ ütles peaminister. Ta märkis, et selleks tuleb kulusid täiendavalt kärpida u 235 miljonit eurot.
Michali sõnul jätkub julgeoleku kasvatamine kompromissitult. „Majandus kasvab riigis, mille julgeolekus ollakse kindlad,“ lausus ta. „Kui ootame oma liitlastelt, et nemad oleks valmis Eestit kaitsma, peame ise olema valmis oma osa tegema. Seetõttu jäävad Eesti kaitsekulud 2027. aastal üle viie protsendi SKPst. See on suur pingutus, aga aeg nõuab suuri pingutusi.“
Peaminister tõi välja, et eelarvega investeeritakse ka majandusse, haridusse, tehnoloogiasse ja taristusse, et tulevik oleks jõukam ja võimalusterohkem. „Õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgafond kasvab järgmisel aastal kolm protsenti. Kõikideks palgatõusudeks eraldab valitsus riigieelarves kokku üle 32 miljoni euro,“ ütles ta.
Ulatuslikult investeeritakse taristusse, sh jätkub Rail Balticu ehitus. „Meie eesmärk on, et järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul on Rail Baltic valmis ja rongid saavad liikuma. Teedeehitus jätkub tuleval aastal suuremas mahus kui enne automaksu. Automaksu laekumisega suuname teedesse täiendavalt ligi 70 miljonit eurot,“ sõnas Michal.
Peaministri sõnul investeeritakse üle 30 miljoni euro tehisaru ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu hoogustamiseks. Samuti on eelarve fookuses inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine. „Hoiame inimest, sest kogu majanduskasvu ja riigi tugevuse mõte on lõpuks üks: Eesti peab meile olema parim koht elamiseks,“ toonitas peaminister.
Järgmise aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4, kulude maht ligikaudu 20,2 ja investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna ja kommenteerisid riigieelarve projekti Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Õnne Pillak Eesti Reformierakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsiooni nimel ning peaminister Kristen Michal.
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise
Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (941 SE) korrastatakse notaritasude süsteem tervikuna, ajakohastatakse aastaid muutmata püsinud notaritasud ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu.
Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Seletuskirjas viidatakse, et kuna tasumääri pole aastaid muudetud, siis on paljudel notaritel keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Seda eriti piirkondades, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Eelnõu eesmärk on luua eeldused, et notariteenus oleks piirkondlikult kättesaadav ka tulevikus.
Eelnõu kohaselt on edaspidi notaritasu näiteks eraisiku volikirja eest 50, juriidilise isiku volikirja eest 120, abieluvaralepingu eest 60, testamendi eest 55, lihtsa pärimise eest 283, keerulise pärimise eest 613, väga keerulise pärimise eest 503, osa võõrandamise eest 250 ning mitme naabri vahelise teeservituudi seadmise kokkuleppe eest 238 eurot.
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõuga (931 SE) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst. Eelnõuga arendatakse abipolitseinike süsteemi, täpsustades ja laiendades abipolitseinike rolli ning suurendades võimalusi neid politsei töös kaasata.
Eelnõu kohaselt saavad abipolitseinikud edaspidi politseid abistada avaliku korra kaitsmise kõrval ka ülesannetes, mis on seotud piirivalve, migratsioonijärelevalve, kinnipidamiskohtade toimingute ja tugitegevustega. Selleks muutub abipolitseinike väljaõpe põhjalikumaks, süsteemsemaks ja astmepõhiseks ning tekib võimalus spetsialiseeruda. Lisaks laiendatakse abipolitseinike pädevust ohtlikus olukorras korrakaitsemeetmeid kasutada.
Abipolitseinike ülesannete laienemise ja väljaõppe suurenemise kõrval muutub vastutuse ja järelevalve regulatsioon täpsemaks ja selgemaks.
Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits.
Kolme eelnõu arutelu lükkus edasi
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase istungi päevakorda kolme eelnõu – valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE), valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE) – esimene lugemine.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.