Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas tegi istungi alguses poliitilise avalduse ning andis Riigikogule üle 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

„Äsja andis Vabariigi Valitsus teile üle 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille maht on 8,9 miljardit eurot. See on üle 4% rohkem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeerisime,“ rääkis Taavi Rõivas. „Me andsime teile üle läbimõeldud ja vastutustundliku eelarve, mis muudab Eesti inimeste elu paremaks. Eelarve, mis tagab julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu kõigil, lastest kõige väärikamateni.“

Rõivase sõnul soovib ta, et Eestist saab riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt paindlikum kui ka tehnoloogiliselt dünaamilisem. „Riik, mis on hästi kaitstud ja majanduslikult ka edukas, avatud ja erinevusi salliv, võrdseid võimalusi tagav ja perekonda väärtustav,“ lausus ta. „Riik, mille euroopalikkus on vankumatu ja mis on kindlalt osa läänelikust kultuuriruumist.“

Rõivas tõi oma avalduses välja kulutused julgeolekule, muudatused maksudes ja toetustes, õpetajate palgatõusu, rahaeraldused põllumajanduse ja maaelu arendamisse, riigiteenistujate hulga vähendamise ning tuleval aastal rakenduva töövõimereformi.

„Meie eesmärk on arendada Eestist riik, kus on hea töötada ja kust ei ole vaja minna tööd otsima välismaale,“ ütles peaminister. „Riik, kus kogu ühiskond on kaasatud majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse. Riik, mis on uuendusmeelse ja paindliku ühiskonna korraldusega. Riik, mida tuntakse hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest.“

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Andres Ammas, Kadri Simson, Martin Helme, Priit Sibul, Remo Holsmer ja Andres Anvelt.

Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Ammas märkis, et maapiirkondade tühjaksvalgumise peatamiseks ei ole eelarve eelnõus ei tegevuskava ega raha. „Enne valimisi lubasid kõik tänased valitsusparteid väiketalusid toetada. Kus väljendub see toetus eelarves?,“ lausus ta.

Ammase sõnul annab Vabaerakond parandusettepanekuid esitades kindlasti oma parima. „Esimesed vabad miljonid, head kolleegid, katteallikaks headele ja vajalikele ettepanekutele, muudatustele leiab väga lihtsalt: vähendades erakondade rahastamist poole võrra,“ ütles ta.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kadri Simson kritiseeris eelarve eelnõud selle eest, et selles olev tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on liiga väike. Kõige suuremaks probleemiks järgmise aasta eelarves pidas ta põllumeeste üleminekutoetust.

„Me kõik tunnistame, et see aasta on põllumajandusele erakordne aasta, ilmselt on põllumajandus ühes suuremas kriisis. Venemaa impordikeelt, madal piima kokkuostuhind ja seakatk on tekitanud olukorra, kus see sektor vajab toetus,“ rääkis ta. „Euroopa Liit lubab toetada Eesti põllumajandustootjaid kuni 2020. aastani täiendavalt riigieelarvest Ja järgmisel aastal oleks toetuse määr 21,5 miljonit eurot. Selle asemel toetab riik meie põllumajandussektorit järgmisel aastal eelarves plaanituna erakordselt 4,6 miljoni euroga.“

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esindaja Martin Helme leidis, et esitatud eelarves puudub pikk plaan Eesti majandusele. „Puudub vähimgi nägemus sellest, mis võiks pöörata Eesti majanduse pikas plaanis korralikule kasvule, nii majanduskasvule kui tootlikkuse kasvule,“ lausus ta.

Helme sõnul ei näe EKRE fraktsioon eelarves ka plaani Eesti inimeste tagasitoomiseks Eestisse. „Kõik teame, et Eesti on pikas demograafilises languses ja seda langust teeb halvemaks või oluliselt halvendab Eesti inimeste lahkumine siit,“ märkis ta. „Me teame, et umbes 70 000 tööealist elanikku elab väljaspool Eestit alaliselt, lisaks nende lapsed. Kui me saaksime kas või pooledki neist inimestest tagasi Eestisse, võtaks see meilt ära mitmeks-mitmeks heaks aastaks tööjõuturu pressingud.“

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Priit Sibul ütles, et 2016. aasta eelarve on koostatud konservatiivselt ja vastutustundlikult. „Konservatiivne eelarvepoliitika on majanduskasvu üheks eelduseks. Tagades, et Eesti riik on maksujõuline ega ela üle oma võimete. Oluline on ka põhimõtete järgimine, et riigi laenukoormus ei kasva ja riigi rahandus on ka 2016. aasta lõpus korras,“ lisas ta.

Sibul tõi välja ka selle, et lisaks haldusreformile kavandab valitsus järgmisel aastal teha reforme ka riigi tasemel. „Kui kogu riigis tööealiste inimeste arv kahaneb, siis peab vähenema ka riigilt palka saavate inimeste arv,“ sõnas ta. „Meie fraktsioon toetab ja julgustab valitsust lisaks ametnike vähendamisele üle vaatama ka riigi ülesandeid. Ülesandeid on liiga palju ning ka siin on revisjon teretulnud.“

Reformierakonna fraktsiooni esindaja Remo Holsmer märkis, et Riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve hõlmab endas Eesti riigi julgeoleku tagamist, majanduskasvu edendamist, inimeste toimetuleku parandamist, kindlustades samas jätkusuutliku riigirahanduse jätkumise. „Märksõnad, et see on aegade suurim eelarve ja see on rahanduslikult jätkusuutlik, on kindlasti olulised,“ lausus ta.

Holsmer ütles, et eelarve kohaselt kasvab õpetajate ja kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, politseinike ja teiste siseturvalisuse töötajate palgafond 4%. „Ühtepidi riik tõmbab koomale, vähendab ametnike arvu, aga selle arvel maksab neile ametnikele, kes ametisse jäävad, rohkem palka,“ lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Anvelt ütles, et 2016. aasta eelarve kindlasti parandab inimeste elujärge. Ta tõi välja, eelarve näeb ette lapsetoetuse, toimetulekupiiri ja pensionite tõstmist.

„Sotsiaaldemokraatide jaoks on 2016. aasta eelarve puhul tegu solidaarsuseelarvega, mis suurendab ühiskonna sidusust ja mille läbivaks jooneks on inimene ja tema heaolu,“ sõnas Anvelt. „Eelarve aitab n-ö järele haavatavaid ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid.“

Riigikogu võttis vastu kaks otsust:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” (95 OE) näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Hannes Hanso ja nimetada delegatsiooni juhiks Marianne Mikko. Samuti nähakse ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Mart Helme ja nimetada asendusliikmeks Jaak Madison.

Otsuse poolt hääletas 76 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse ˮPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” (94 OE) näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja asendusliige Marianne Mikko ja nimetada asendusliikmeks Sven Mikser.

Otsuse poolt hääletas 71 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ” Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (91 OE) kohaselt nimetatakse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Hardi Volmeri asemele Kalev Kotkas.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu 29. septembri istungi lõppu.

52 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse ” Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja sellelaadsete juhtumite tulevikus vältimiseks vajalike meetmete uurimisekseelnõu (88 OE) näeb ette, et moodustatav komisjon analüüsiks riigifirmas juhtunut ning sõnastaks järeldused selle põhjuste ning seda soodustanud asjaolude kohta. Komisjon peaks eelnõu kohaselt esitama oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. maiks 2016.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 9. oktoober.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (42 SE) langetatakse hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale. Riigikogu võttis 6. mail vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse, millega kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel langetati valimisiga. Käesolev eelnõu näeb ette selle muudatuse sisse viimist ka kohalike omavalitsuste volikogu valimise seadusesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams ja Priit Toobal.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu 42 saadikut, erapooletuid oli 6.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 13. oktoober.

Fotod istungilt

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside