Parlamentidevahelise Liidu Eesti delegatsiooni juhi Tõnis Kõivu kõne IPU 131. assambleel
Genfis, 15.oktoobril 2014
Lugupeetud president, austatud kolleegid, daamid ja härrad!
Alustuseks tahaksin meelde tuletada, et kui ma 2011. aastal IPU 125. assambleel kõnelesin, esitas Eesti mõtte luua ülemaailmne kodanikuliikumine eesmärgiga puhastada kogu maailm ebaseaduslikult ladestatud tahketest jäätmetest ja hoida seejärel meie planeet puhas. Võin uhkusega teatada, et liikumine Teeme Ära! on saavutanud edu.
Täna, kolm aastat hiljem, on Maailmakoristuskampaaniaga liitunud 112 riiki ja koristustalgutel on osalenud rohkem kui 10 miljonit inimest. Erilist äramainimist väärib see, et mai alguses kogunesid kümned tuhanded vabatahtlikud 15 Vahemerd ümbritsevast riigist, see tähendab, kolmelt mandrilt, osalema samaaegsetel koristustalgutel, millest sai selle piirkonna kõige laiemalt levinud kodanikualgatus.
Teeme Ära! kampaania on näide ülemaailmsest rohujuurte tasandi liikumisest, mille eesmärk on kaasata 2018. aastakse viis protsenti maailma rahvastikust osalema koristustalgutes, et minna edasi jäätmevaba, tervema ja kestlikuma tuleviku suunas.
Daamid ja härrad,
Kahjuks aga tuleb selliste positiivsete, maailma paremaks ja kestlikumaks elamiskohaks muutvate sündmuste asemel jälle rääkida üleilmset rahu, julgeolekut ja inimõigusi ähvardavatest kasvavatest ohtudest. Need ohud ei ähvarda mitte ainult meie elukeskkonda, vaid inimeste elusid, sealhulgas kõige haavatavama sotsiaalse rühma, naiste ja laste elusid.
Jätkuv sõjategevus Ukrainas, äärmusliku islamirühmituse ISIL-i jõudude toime pandud jõhkrad tapmised, vägivaldsed sündmused Kesk-Aafrika Vabariigis on vägagi murettekitavad. Minu riigi ja minu kui eestlase jaoks on kõige ähvardavam probleem Ukrainas toimuv. Kogu maailm on olnud tunnistajaks tuumariik Venemaa küünilisele geopoliitikale, kes on rikkunud ÜRO hartat, OSCE Helsingi lõppakti ja 1994. aasta Budapesti memorandumit.
Venemaa ei ole piirdunud ainult Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega oma relvajõudude agressioonitegevuse kaudu. 2014. aasta on osutunud aastaks, mil kogu ÜRO hartal põhinev rahvusvaheline kord on seatud kahtluse alla. Krimmi annekteerimiseks on korraldatud ebaseaduslik referendum Venemaa juhitud sõjaliste jõudude kohalolekul ja nende abiga. Demokraatlikus riigis ei ole võimalik rääkida inimesta vaba tahte väljendusest, kui valimisjaoskondades viibivad võõrriigi relvastatud sõdurid. Suurt muret teeb seegi, et pärast Krimmi okupeerimist on märgatavalt halvenenud sealelavate krimmi-tatarlaste kui kohaliku vähemuse olukord.
Krimmi järel laienes sõjategevus Ida-Ukrainasse, kus nn separatistid on tegelikult enamuses Venemaalt saabunud ebaseaduslikud palgasõdurid või regulaarväed. Ukrainasse. Lubage mul veel meelde tuletada, et just Venemaa poolt toetatavad võitlejad tulistasid alla Hollandist õhku tõusnud Malaisia lennuki MH17, mille tulemusel hukkus 298 süütut inimest.
Sõjategevus Ida-Ukrainas on kaasa toonud hulgaliselt inimohvreid ja pea pool miljonit inimest, põhiliselt naised ja lapsed, on kodudest põgenenud ning vajavad abi. Lähenev külm talv suurendab seda probleemi veelgi.
Kõige kindlamalt on võimalik tagada rahu Ida-Ukrainas siis, kui lõpetada Venemaa sekkumine Ukraina siseasjadesse. Siis saab Ukraina ise, omaenda rahva poolt valitud parlamendi ja valitsuse juhtimisel edasi liikuda ning oma riiki üles ehitada, inimeste heaolu kasvatada ja oma elu paremaks muuta.
Head kolleegid!
See oleks võinud olla ühe kriisi pikk kirjeldus. Aga see on ka silmapaistev näide vägivallast naiste ja laste vastu. Nagu me Teeme Ära! kampaania positiivse näite puhul nägime, jääb meie kõigi, sealhulgas parlamendiliikmete, ülesandeks hoolitseda selle eest, et inimesed teaksid rohkem nendest karmidest sündmustest, mis iga päev aset leiavad, ja kutsuda samas inimesi üles nende probleemidega tegelema.
Ma tõesti loodan, et tänu meie ühistele pingutustele suudame liikuda parema tuleviku suunas, kus otsuseid langetatakse demokraatlikul viisil. Ma loodan, et aasta pärast on oht maailma rahule ja turvalisusele vähenenud ning me saame põhjalikumalt arutleda Eestist alguse saanud Maailmakoristuskampaania üle. Ja ma loodan, et võime järgmisel aastal kuulutada, et olema saavutanud edu sotsiaalse ebavõrdsuse ning naiste ja laste vastase vägivalla vähendamisega seotud millenniumi arengueesmärkide saavutamisel. Lõpetuseks lubage mul teile kinnitada, et Eesti aitab nii nüüd kui tulevikus nende eesmärkide saavutamisele kindlalt kaasa.
Tänan!
Riigikogu pressiteenistus