Ettevõtlusminister Urve Palo vastas Riigikogu liikmete Kersti Sarapuu, Kadri Simsoni, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Olga Ivanova, Rein Ratase, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Märt Sultsi 30. aprillil esitatud arupärimisele majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise kohta (nr 10).

Arupärijad viitasid asjaolule, et turismisektor moodustab praegu tähtsa osa Eesti majanduses, koos kaudsete mõjudega ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kui 2013. aastal külastas Eestit ligi 6 miljonit välisturisti, kulutati turismiteenustele 1,35 miljardit eurot, turismiteenused moodustasid teenuste ekspordist 29% ja koguekspordis oli turismi roll peaaegu 10%. Arupärijad soovisid teada ministri seisukohta, kuidas ta hindab majutusteenuste käibemaksu tõstmise mõju eesti turismisektorile. Arupärijad tahtsid teada, kas Urve Palo ettevõtlusministrina peab sellist sammu õigeks.

Palo tunnistas, et maksustamisküsimused on sektori jaoks eluliselt tähtsad. „Majutuse maksumäärade muudatuste kavandamisel peame arvestama, et Eestis turismisektor ei konkureeri mitte ainult Baltikumiga, vaid kogu Euroopaga,“ ütles Palo. Ta selgitas, et enamikus Euroopa Liidu riikides on turismisektori konkurentsivõime parandamiseks samuti kehtestatud majutusasutustele alandatud käibemaksumäär. 28 riigist kõigest 4 riiki ei kasuta seda võimalust. Nendeks riikideks on Taani, Suurbritannia, Slovakkia ja Ungari. Teistes riikides kasutatakse seda võimalust.

„Ettevõtlusministrina ma ei pidanud õigeks, et valitsus käibemaksuerisuse hotellide teenustelt, majutusasutuste teenustelt kaotaks. Ma arvan, et nüüd see kompromiss, mis tänaseks on tehtud, et see erisus küll jääb ja käibemaks tõuseb tänaselt 9%-lt 14%-le ehk 5% võrra, 6% vähem, kui esialgu planeeritud, on kompromiss, millega võib edasi elada,“ ütles Palo. Tema sõnul on hea vähemalt see, et muudatus rakendub aastast 2017, mitte järgmisest aastast. Hotellisektor saab kohaneda majutusasutuste käibemaksumuudatusega ja vastavalt sellele oma hinnakirjad üle vaadata. See on tähtis, sest välismessidel müüakse umbes aasta ette pakette.

Palo sõnul lepiti valitsuses kokku, et turismisektor saab lisaks aastast 2017 iga aasta 2 miljonit eurot, mis on sihtotstarbeliselt selleks, et toetada turismisektorit väljaspool Tallinna. Seega on toetus 6 miljonit eurot kokku, mis ei ole üldse mitte väike raha, vanas rahas 100 miljonit krooni, selgitas Palo.

Arupärimise käsitlemisel toodi sõnavõttudes välja rida olulisi aspekte, mis on seotud majutusasutuste käibemaksumäära tõstmise mõjuga turismimajandusele.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas arupärimisele piimatootjate olukorra kohta (nr 11).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Jüri Adams.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]