Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon sai reedel peaminister Taavi Rõivaselt ülevaate Eesti seisukohtadest Euroopa Ülemkogul, mis toimub 30. augustil Brüsselis.

Erakorralisel ülemkogul on olulisim eesmärk jõuda kokkuleppele kahe EL-i tippametikoha – EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja – osas.

Peaministri hinnangul on EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohale tõsiseltvõetavaid avalikke kandidaate kolm: Itaalia välisminister Federica Mogherini, bulgaarlannast Euroopa Komisjoni humanitaarabi volinik Kristalina Georgieva ning Poola välisminister Radosław Sikorski.

„Kuna Euroopa Komisjoni presidendi koht läks Jean-Claude Junckerile Euroopa Rahvaparteist, siis oodatakse, et vähemalt ühe kahest tippametikohast täidaks sotsiaaldemokraatide esindaja. Kõige tugevam toetus on sotsiaaldemokraatide esindajate hulgas Itaalia välisministril, mis tähendab, et väga suure tõenäosusega valitakse kõrge esindaja kohale just Frederica Mogherini“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Palling lisas, et kõrge esindaja kohale saab kandidaat tulla vaid riikide esitatud ja Euroopa Komisjoni presidendikandidaadi Jean-Claude Junckeri poolt heaks kiidetud volinikukandidaatide hulgast, sest kõrge esindaja on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale pole senini avalikult kandidaate esitatud, kuid Euroopa juhtivad meediaväljaanded on enim maininud kolme nime: Poola peaminister Donald Tusk, Läti ekspeaminister Valdis Dombrovskis ja Andrus Ansip.

„Eelistame, et Ülemkogu eesistuja oleks ühtlasi ka euroala tippkohtumiste juht, kelle nimetamine toimub samaaegselt. Arvestades tänaseid julgeolekuväljakutseid Euroopas võiks üks kandidaatidest tippametikohale tulla Balti-Poola regioonist, kus neid hetkel enim tajutakse,“ märkis Palling. Ta lisas, et Mogherini kõrgeks esindajaks nimetamisel tekib võimalus, et Euroopa Ülemkogu eesistuja koht tuleb meie regiooni.

Sarnaselt EL-i tippametikohtadele on lahtised ka volinike portfellid ning üldine Euroopa Komisjoni struktuur.

„Juncker on lubanud nimekirjaga välja tulla Ülemkogule järgneval nädalal, et kandidaatide kuulamised saaks alata septembri keskpaigast. Junckeril on kavas luua uued volinikuportfellid põhiõiguste ja õigusriigi volinikule, rändevolinikule ning volinikule, kes tegeleks bürokraatia vähendamisega,“ ütles Palling.

Euroopa Parlament on nõudnud soolise tasakaalu leidmist volinikuportfellide jaotuse osas. Komisjoni liikmed ja kõrge esindaja peavad saama heakskiidu ka Euroopa Parlamendilt.

Fotod istungilt 

Riigikogu pressiteenistus