Riigikogu Rail Balticu toetusrühma eestvedamisel toimunud arutelul olid tähelepanu keskmes raudtee trassivalikud ning arengud seoses ühisettevõtte asutamise kavaga. 

Toetusrühma esimees Kalle Palling märkis, et raudteetrassi planeerimine Harju- ja Raplamaal on toonud esile pinged nii kaitsealuse Nabala-Tuhala piirkonna kui ka Tallinna lähivaldade eravalduste läbimise seisukohalt. 

„Sellesse piirkonda trassi rajamiseks pakutud viit erinevat lahendusvarianti tuleb analüüsida põhjalikult, et leida raudteele optimaalne kulgemise tee. Sobiv trass on Rail Baltic projekti põhiküsimus. Arvesse tuleb võtta nii keskkonna- kui ka sotsiaalmajanduslikku mõju, samuti projekti maksumust. Selle juures peame välistama piirkondade üksteisele vastandamise,“ ütles Palling. Tema sõnul peab tegutsema aga kiiremas korras, et mitte jääda jalgu ajagraafikule seoses Euroopa Komisjonile taotluse esitamise tähtajaga. Palling avaldas heameelt, et ka Balti riikide omavaheline koostöö on nihkunud paigalseisust, mille põhjustas Leedu seisukoht trassi Vilniusega ühendamise küsimuses. Leedukad on nõustunud probleemi lahendamisega hilisema protsessi käigus. See otsus kiirendab Rail Balticu ühisettevõtte loomist. 

Arutelu käigus märgiti, et valitsuses on kavas Rail Balticu trassi rajamisega seotud küsimusi käsitleda veel käesoleva kuu jooksul, et leida lahendus üleskerkinud probleemidele. 

Riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelul andsid Rail Balticu projektiga seotud arengutest ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ning Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp. Kohal olid ka huvigruppide esindajad. 

Fotod:  

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside