Õppeasutuste sisehindamist korraldav eelnõu jõuab Riigikogu ette
Kultuurikomisjon saatis täiskogusse esimesele lugemisele valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE), mis korraldab õppeasutuse sisehindamist ja nõustamist. Esimene lugemine toimub 8. märtsil ja komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada.
Täna ja möödunud esmaspäeval, 13. veebruaril kultuurikomisjonis toimunud aruteludel oli keskseks teemaks sunniraha küsimus. Komisjoni liikmetele tegi muret, et sunniraha võidakse koolide suhtes liiga kergekäeliselt kehtestada.
Haridus- ja teadusministeerium poolt ette valmistaud eelnõu sätestab, et ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveorgan rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 10 000 krooni. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad haridus- ja teadusministeerium ning maavanem.
Haridus ja teadusministeeriumi õigusosakonna juristi Kristin Randoja kinnitusel tagab sunniraha, et tehtud ettekirjutusi ka täidetakse.
„Sunniraha on suhteliselt uus asi ja kui riikliku järelevalve sätetes muudatusi tehakse, siis pannakse igale poole ka sunniraha sisse. See on üks võimalikke meetmeid tagada, et riikliku järelevalve ettekirjutusi ka täidetakse,” selgitas Randoja.
Komisjon asus seisukohale, et arutelu sunniraha temaatika üle jätkatakse esimese ja teise lugemise vahel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on haridusasutuste sisehindamise näol tegemist olulise muudatusega lähenemisviisis: selle asemel, et õppeasutusi regulaarselt kontrollida ja selle kaudu koguda teavet hariduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, suunatakse õppeasutused oma tegevust ise analüüsima. Sisehindamine muudetakse kohustuslikuks koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses alates 01.09.2006. Sisehindamise edukaks rakendamiseks tagatakse ka õppeasutustele riigipoolne nõustamine.
Eelnõu kohaselt on muudatusi ka õppeasutuste riikliku järelevalve korralduses. Järelevalvetoiminguid juhib haridus- ja teadusministeerium, kuid läbi viivad neid ministeeriumi kõrval ka maavalitsused. Seadusemuudatuse jõustudes ei toimu enam koolieelses lasteasutuses ja üldhariduskoolis iga 6 aasta järel regulaarset kompleksset järelevalvet. Riiklikest järelevalve prioriteetidest tulenevalt teostab maavanem igal õppeaastal temaatilist järelevalvet.
Riigikogu pressitalitus
Ülo Mattheus, 631 6352