Tänasel ELAKi ja Rootsi parlamendi delegatsiooni kohtumisel oli kõne all Euroopa Liidu edasised arengud, EL laienemine, Euroopa põhiseaduse lepingu tulevik, Saksamaa eestistumisperioodiga seotud küsimused, Saksa-Vene gaasijuhe ja muud teemad. Vahetati ka kogemusi, kuidas kummagi riigi parlamendis toimub EL liidu seotud poliitika kooskõlastamine.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland rõhutas, et sõltumata sellest, kas minnakse edasi Euroopa põhiseaduse lepinguga või leitakse teisi alternatiive, peab EL parandama oma konkurentsivõimet ja muutuma efektiivsemaks.  Ka pidas Ojuland vajalikuks, et Euroopa Liidul oleks globaalses tähenduses ühtne välispoliitika, mis puudutab suhteid Venemaa, USA, Hiina ja teiste suurriikidega. Ojulandi kinnitusel on samas oluline, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel võetakse arvesse ka väikeste riikide seisukohti.

„Kõiki riike tuleb kohelda võrdselt. Mõnikord on juhtunud, et kui mõne väikese riigi huvid on vastuolus suurema liikmesriigi huvidega, siis tõrjutakse väikeriik kõrvale. Me ei saa päris kindlasti nõustuda sellega, et Euroopa Komisjoni hakkavad tulevikus kuuluma vaid suurte liikmesriikide esindajad, nagu hiljuti pakkus välja Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen. Ükskõik, mida ta täpselt mõtles, ei saa me nõustuda, et suurte ja väikeste riikide vahele tõmmatakse mingi eraldusjoon. Nagu on osutanud, töötab Euroopa Komisjon väga hästi ka 25 ja nüüd juba 27 volinikuga ja mingit vajadust pole nende arvu vähendada,” rääkis Ojuland.

ELAKi liige Juhan Parts tõstis teravalt üles ka Saksa-Vene gaasijuhtme teema. Partsi arvates pole õige, et kaks suurriiki arendavad nii suurt projekti üle teiste riikide peade, ilma seda nendega kooskõlastama. Partsi sõnul peavad kõik Balti mere äärsed riigis verastutama koos Balti merel toimuva eest.

Rootsi parlamendi esimehe Per Westerbergi hinnangul pole debatt gaasijuhtme üle Rootsis sugugi mitte lõppenud, vaid see alles algab. Westerbergi sõnul ei saa küll gaasijuhtme ehitust peatada, kuid võimalus on kaasa rääkida selles, kus see kulgema hakkab. Westerbergi kinnitusel teevad Rootsile sama palju muret Vene nafta eksport ja Balti mere kaudu sõitvad tankerid, mille ohutus ei vasta nõuetele.

Riigikogu pressitalitus