Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjoni tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidentide Margot Wallströmi ja Siim Kallasega olid kõne all Euroopa Liidu tulevik, põhiseaduse lepingu edasine areng, ühine energiapoliitika, Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, kuid ka liikmesriikide elanike toetus Euroopa Liidule.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kristiina Ojulandi sõnul sõltub tavaliste inimeste toetus Euroopa Liidule eelkõige sellest, kuidas nende oma riikide valitsused suudavad sotsiaal-majanduslike küsimustega toime tulla. „Inimesele on tähtis, et tal oleks hea töö ja et tema pere tunneks end turvaliselt. Siis on inimesed valmis toetama ka koostööd Euroopa Liidu tasemel. Seda näitavad väga selgelt Eestis läbi viidud Eurobaromeetri küsitlused,” ütles Ojuland.

Põhiseadusliku lepingu kontekstis viitas Ojuland viimasel ajal ka Eestis kerkinud diskussioonile kahekiiruselisest Euroopast. „Sellised arengud ei ole Eesti huvides, kui Euroopa lõheneb. Kui mõned riigid hakkavad omavahel tihedamat koostööd tegema , siis on suur oht, et teised muutuvad teatud valdkonnas perifeeriaks. Praegu on tähtis see, et Saksamaa eesistumise ajal suudaksid riigid omavahel kokku leppida ennekõike selles, millistes valdkondades ollakse valmis üheskoos edasi liikuma. Euroopa vajab eeskätt ühist visiooni tulevikuks. Kui see on olemas, siis on võimalik ka lepinguid täiendada,” selgitas Ojuland.

Wallströmi sõnul on komisjoni ühine positsioon, et kahekiiruselist Euroopat tuleb vältida ja hoiduda lahendustest, mis jaotavad Euroopa erinevateks gruppideks. Ta väljendas veendumust, et lahendused Euroopa Liidu edasiseks arengus tuleb leida Euroopa põhiseaduse lepingu kontekstis. Wallströmi sõnul kohtus komisjon sel eesmärgil äsja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, veendumaks, et selle protsessiga minnakse edasi.

„Ootused on kõrged ja töö selles suunas käib, et kõik liikmesriigid pingutaksid lahenduste nimel. Idee on tulla märtsikuus välja Berliini deklaratsiooniga, et välja selgitada, millised on liikmesriikide ühised väärtused, missugused on meie saavutused ja missugused Euroopa Liidu ees seisvad probleemid. Põhiseaduse lepinguga seotud küsimused ei ole kuhugi kadunud, peale kahe uue riigi liitumist on need veelgi selgemalt esil,” tõdes Wallström.

Siim Kallas osutas, et kui kahekiiruseline Euroopa on Eesti jaoks oluline küsimus, siis võiks Eesti võtta selle oma prioriteediks kavandatavas Berliini deklaratsioonis ja väljendada oma sellekohast muret. Samas välistas Kallase võimaluse, et kahekiiruse Euroopa poliitikat oleks võimalik ametlikult ellu viia. „Kui keegi kuskil otsustab, et tuleb kahekiiruseline Euroopa, siis seda ei ole võimalik formaliseerida. Ja kui räägitakse, et on kaks kiirust, millest üks põhineb eurotsoonil, siis minu arvates põhineb eurotsoonil praegu aeglus, ja kiirus toimib väljaspool eurotsooni,” ütles Kallas.

Riigikogu pressitalitus