Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega pikendatakse alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu.
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on eelnõu eesmärk, et vägivallaohvrid saaks vajalikku abi ning paraneks alaealisena seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste kaitse. Eelnõu võimaldab võtta laste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud inimesed vastutusele ka aastakümneid pärast kuriteo toimepanemist.
„Kui kannatanu on valmis rääkima, siis tasub sellisest kuriteost teada anda. Isegi kui see on aastakümneid hiljem, võib juhtunust teada andmine aidata märgata mustreid, lahendada mõne hilisema kuriteo ja kurjategija tegevuse lõpetada,“ rõhutas Timpson. „Suur osa ohvreid on valmis juhtunust teatama hilisemas täiskasvanueas ja seega on oluline, et aegumistähtaeg oleks pikem kui viis või kümme aastat täisealiseks saamisest.“
Eelnõu pikendab alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu nõnda, et kõige raskemate ja kontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude puhul on aegumistähtaeg 32 ning mittekontaktsete seksuaalkuritegude puhul 20 aastat. Aegumistähtaeg hakkab üldjuhul kulgema siis, kui kannatanu saab täisealiseks. Seega võib kannatanu 32-aastase aegumistähtaja korral õiguskaitseasutuste poole pöörduda ka 50-aastasena.
Enne seaduse jõustuma hakkamist toime pandud kuritegudele kohalduvad praegu kehtivad aegumistähtajad.
Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta videosilla vahendusel, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunik Steven Andrekson, arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi ning Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht.
Komisjoni ettepanek on võtta valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1071 SE)esimeseks lugemisekstäiskogu päevakorda 18. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.