Jäta vahele

Õiguskomisjon toetab abipolitseinike õiguste ja väljaõppe suurendamist

16.11.2026

Õiguskomisjoni istung 10.11.2025. Foto: Erik Peinar

Õiguskomisjoni istung. Foto: Erik Peinar

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil abipolitseinike seaduse eelnõu ja sellele laekunud muudatusettepanekuid.

Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul kehtestatakse eelnõuga abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, millega suurendatakse abipolitseinike õigusi ning samas ka nende väljaõpet ja järelevalvet. „Eelnõu laiendab abipolitseinike ülesandeid ja õigusi, mis võimaldab politseil abipolitseinikke oma tööülesannete täitmisel paremini kaasata ja abipolitseinikel politseid paremini toetada, et suurendada turvalisust riigis,“ lausus Timpson.

Abipolitseinike väljaõpe muutub pidevaks ja süsteemseks, arvestab võimalusega panustada erinevates PPA tegevusvaldkondades ja muutub praktilisemaks. Politseiametnikke koolitav Sisekaitseakadeemia hakkab korraldama ka abipolitseinike väljaõpet, mis lõimitakse politseihariduse mudelisse. Kui abipolitseinik asub õppima politseiametnikuks, võetakse abipolitseinikuna omandatud teadmisi ja kogemusi varasema õpi- ja töökogemusena arvesse. Statistika järgi asub umbes neljandik lahkuvatest abipolitseinikest õppima politseiametnikuks.

Abipolitseinikud jaotatakse kolme astmesse ja neil tekib võimalus eri valdkondadele spetsialiseeruda. Esimese astme väljaõpe vastab senisele 40-tunnisele baasväljaõppele. Korrakaitsetegevustes osalemiseks tuleb läbida teise astme väljaõpe, mille maht on 150 akadeemilist tundi. Kolmanda astme abipolitseinikuks saamiseks tuleb samuti läbida väljaõpe ja sooritada arvestus, mis tõendab valmisolekut täita politsei ülesandeid koos teise kolmanda astme abipolitseinikuga. Eripädevuste, näiteks alarmsõidu- või tuli- ja elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks tuleb läbida vastav lisakoolitus.

Väljaõppe läbinud abipolitseinik saab oma erialaseid oskusi paremini rakendada ja politseid laiemalt toetada. Tema ülesanded ei piirdu enam üksnes avaliku korra kaitsega, vaid hõlmavad ka näiteks piirivalvet, migratsioonijärelevalvet, kinnipidamiskohtade toiminguid ja tugitegevusi. Samuti laieneb abipolitseinike pädevus korrakaitsemeetmete kohaldamisel.

Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna õigusnõunik Rina Sillandi ja ministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Ardo Ranne ning Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch.

Komisjon on teinud ettepaneku võtta valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE)teiseks lugemisekstäiskogu päevakorda 25. novembril ja eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia lõpphääletus läbi 9. detsembril.

Viimased teated

Vaata kõiki

Kontakt

Merilin Kruuse, Riigikogu pressiteenistus