Riigikogu õiguskomisjon arutas oma tänasel istungil valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE), millega muuhulgas muudetakse ka advokatuuriseadust ning otsustas sinna lisada muudatuse, mis võimaldab saada vandeadvokaadiks ja advokatuuri liikmeks justiitssüsteemis kõrgel ametikohal töötanud isikuid.

“On igati mõistlik, et kohtuniku, notari ja prokurörina ennast tõestanud inimesed saaksid soovi korral lihtsamini asuda tööle ka vandeadvokaadina. See aitab kaasa õigusabi kättesaadavamaks muutmisele,” ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
 
Eelnõu kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina.
 
Üldnormina on eelnõus sätestatud, et  vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami, on õigusteaduse doktor ja on olnud vandeadvokaat.
 
Eelnõu muudab ka täitemenetluse seadustikku, eesmärgiga tõhustada täitemenetluse läbiviimist. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid.
Eelnõu on Riigikogu täiskogu menetluses teisel lugemisel 16. veebruaril ning kolmandal lugemisel 17. veebruaril.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside