Õiguskomisjon arutas oma tänasel istungil keskkonnavastased süütegusid ja karistusseadustikuga sellekohast regulatsiooni, lähtudes Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõust (305 SE).

Õiguskomisjon tõdes, et karistusseadustikus kehtestatud regulatsioon tegelikult ei toimi ja praegune olukord keskkonnavastaste süütegude tuvastamisel ja menetlemisel on ebarahuldav. Ka on hajunud vastutus, kes peab keskkonnavastaseid süütegusid menetlema – kas keskkonnainspektsioon, kohalikud omavalitsused või politsei.

„Karistusseadustiku sätted, mis näevad ette karistusi prügistamise eest, on tegelikult sisustamata ja ka järelevalve rikkumiste üle on puudulik. Sellega annab riik täna hoolimatu signaali, mille tulemuseks on üha laiemalt leviv arusaam, et loodust võib kasutada prügilaona,“ sõnas Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Komisjon pidas vajalikuks saata kiri keskkonnaministeeriumile ja keskkonnainspektsioonile selgituste saamiseks ning korralda teema edasiseks arutamiseks Riigikogu õiguskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistung.

Jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (305 SE) soovib karmistada karistusi prügi viimise eest loodusesse. Eelnõu kohaselt võib prügi ladestamise eest üle 50 liitrises mahus väljaspool jäätmekäitluskohta määrata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Roheliste Fraktsiooni esindajana õiguskomisjoni istungil osalenud Marek Strandbergi sõnul järgnevad esimesele mahaviskajale teised ja just seetõttu tuleks prügi metsa alla poetajaisse tema arvates suhtuda oluliselt suurema rangusega.

Tänasel õiguskomisjoni istungil osalesid lisaks peaprokurör Norman Aas, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja nõunik Kaili Kuusk.

Riigikogu pressitalitus