Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis pärast komisjonis toimunud arutelu isikuvastastest kuritegudest, et noortele kurjategijatele tuleb paremini selgitada nende tegude ohtlikkust ja panna nad ka rohkem vastutama tekitatud kahju hüvitamise eest.

„Eriti just alaealiste karistamisel tuleks hoolikalt mõelda sellele, et kas ja kuidas hoiaks määratud karistus neid ära paadunud kurjategijateks saamisest,“ lausus Heljo Pikhof. „Noortele kurjategijatele tuleb paremini selgeks teha nende tegude tagajärg. Samuti tuleks nad ohvri nõusolekul panna kohtuma ohvriga, et tekitada suuremat emotsionaalset seost kahjuga.“

Pikhofi sõnul tuleb riigil tõsiselt tegeleda ka kuriteo toime pannud alaealiste vanematega, et läbi kodu ja perekonna noort inimest mõjutada. „Kui inimesel tekivad vägivaldsed käitumismustrid, siis tuleks ideaalis leida just selline karistusviis, mis kõige paremini muudaks tema vägivaldset käitumist,“ lisas ta.

Komisjoni esimees tõi välja ka selle, et pole õige suunata vanglas olnud noori erikoolidesse, sest nad võivad sinna kaasa tuua vanglakultuuri. „Kui noor kurjategija on vaja ühiskonnast eraldada, siis peakski ta suunama erikooli,“ lausus ta. „Vanglasse peaks viima vaid väga üksikud ja äärmusliku teoga hakkama saanud noored kurjategijad.“

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla ja nõunik Kaire Tamm ning Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina andsid õiguskomisjonile ülevaate isikuvastaste ja vägivallaga seotud kuritegude statistikast Eestis ning noortega seotud kuritegevusest.

Suur osa vägivallaga seotud kuritegudest pannakse toime kodudes ning sagedasti on see seotud alkoholiga. Avalikus kohas pannakse toime oluliselt vähem vägivallaga seotud kuritegusid ning taoliste kuritegude osakaal on vähenemas.

Alaealised panid mullu toime 623 isikuvastast kuritegu.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside