Riigikogu õiguskomisjon toetas ja saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis laiendab kannatanute õigusi kriminaalmenetluses ja tagab seeläbi kannatanute parema kaitse.

Nii näiteks lisatakse seadusemuudatuste vastuvõtmisel kriminaalmenetlusseadustikku (KrMS) punkt, mille kohaselt määratakse alaealisele kannatanule riigi poolt esindaja kui alaealise huvid võivad kuriteo toimepanemise või muudest asjaoludest tulenevalt olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Sellised asjaolud esinevad seksuaalse ja  peresisese kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kahtlustatav on pereliige.

Samuti näeb eelnõu ette KrMS-i täiendamist kohustusega selgitada kannatanule ohvriabi seaduses sätestatud võimalusi ohvriabiteenuste ja kuriteoohvritele ette nähtud riikliku hüvitise saamiseks ja KrMS-ist tulenevate kaitsemeetmete võimalusi.

Riigikogu 28. oktoobri istungil esimesele lugemisele tulev eelnõu näeb ette ka regulatsiooni, mille kohaselt kannatanu taotluse korral tagatakse talle kirjalik tõlge kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest või kohtuotsusest. Teistest toimiku materjalidest on kannatanul õigus tõlget nõuda ainult juhul, kui need on olulised tema  menetlusõiguste kaitseks.

„Palju räägitakse süüdistatavate õiguste tagamisest kriminaalasjades, kuid vähem kannatanute õigustest,“ lausus õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „Kuriteos kannatada saanud inimesi peab riik toetama ning nende õiguste kaitsmine on riigi jaoks väga tähtis.“

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses (80 SE) näeb ühtekokku ette enam kui 80 punkti muutmist seitsmes eri seaduses.

Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded.

Samuti täpsustatakse eelnõuga kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]