Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil komisjoni algatatud eelnõu, mille järgi saab piirkiirust ületanule kohaldada rahalise trahvi asemel rahunemispeatust. See annaks politseile võimaluse suunata kiiruseületaja 45 minutiks tee äärde sõidu jätkamist ootama.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu kannab üllast eesmärki – mõjutada kiiruseületajat õigesti käituma ja leida selleks uusi viise. „Erinevatele inimestele mõjuvad erinevad meetmed, mistõttu ei anna trahvi määramine kiiruspiirangu ületajatele alati soovitud tulemust,“ nentis Karilaid. „Eelnõu annab politseile võimaluse hinnata, mis aitaks konkreetse rikkuja liikluskäitumist enam parandada ja kiiruspiirangute edaspidist eiramist vältida.“

Komisjon otsustas teha eelnõusse kaks muudatust, millest üks puudutab kaebeõigust. „Kui inimene on rahunemispeatuses talle määratud aja ära seisnud, kuid soovib otsuse siiski edasi kaevata, saab ta 15 päeva jooksul pöörduda politsei poole ja paluda tõendite vormistamist. Seejärel saab ta 15 päeva jooksul pöörduda kaebusega maakohtusse,“ rääkis Karilaid. 

Komisjoni aseesimees Heljo Pikhof ütles, et tegu on hea eelnõuga, kuid toonitas, et selle tehniline täitmine peab olema hästi läbi mõeldud. „Tähtis on, et inimesel oleks kindlustunne, et talle rahunemiseks määratud aeg on täis saanud ja ta võib edasi sõita. Täpsemat vastust vajab küsimus, mis saab siis, kui kiiruseületanu lahkub lubatust varem,“ lausus Pikhof.

„Igati mõistlik on komisjoni toetatud muudatusettepanek, mille järgi saadetakse sellisel juhul teade, et liiga vara lahkumise tõttu tuleb tasuda trahv. Trahvisumma määratakse kiiruseületajale kinnipidamisel ja see tuleb tasuda, kui ta eelistab trahvi või kui rahunemispeatuse mõjutusmeede jääb täitmata. Küll aga tuleb veel läbi mõelda, kuidas rahunemispeatuses viibitud aega kohtus tõendatakse,“ sõnas Pikhof.

Rahunemispeatusega luuakse veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile tähelepanu pöörata. 45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saavad eelnõu järgi trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.

Komisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE) on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 12. mail.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]